Silm

1. SILM

2. Silma välisehitus

Silm on nägemiselund.
Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu
silmade abil.

3. Silm

• Silmamunale kinnituvad
lihased liigutavad silma:
me saame vaadata
näiteks üles- ja
allapoole, paremale ja
vasakule.

4. Silma kaitsevad

5. Silma kaitsevad

Silmakoopad koljus – kaitse tagant ja külgedelt
Kulmukarvad – kaitse vee ja higi eest
Ripsmed – kaitse tolmu ja võõrkehade eest
Silmalaud – kaitsevad silmamuna eestpoolt
Pisaravedelik – niisutab, kaitse silma sattunud
võõrkehade eest

6. Silma siseehitus

7. Silma siseehitus

• Sarvkest –
• Silmaava ehk pupilli –
• Vikerkest –
• Silmalääts –
• Klaaskeha –
• Võrkkest –
• Soonkest –
• Kõvakest -
• роговица
• зрачок
• радужная оболочка
• хрусталик
• стекловидное тело
• сетчатка
• сосудистая оболочка
• склера

8.

Põhjamaade elanike silmad on päikesekiirguse suhtes tundlikumad, sest nende vikerkestas on pigmenti vähem
• Lõunapoolsetes maades
elavad inimesed on tavaliselt
tumedasilmsed. Neil
moodustub organismis
pigmenti rohkem ja see
kaitseb silmi ereda
päikesevalguse eest
• Põhjamaade elanike silmad on
päikesekiirguse suhtes
tundlikumad, sest nende
vikerkestas on pigmenti
vähem

9. Silma siseehitus

10.

Võrkkest
Kepikesed ja kolvikesed on tunderakud või retseptorid
Kepikesed (150 mln) eristavad musta valgest
Kolvikesed (7 mln) on värvuste eritamiseks

11. Pimetähn ja kollatähn

Kollatähtn– koht võrkkestal pupilli vastas ja nägamisteravus on
kõige suurem
Pimetähn– valgustundlike rakkudeta koht , kus on nägemisnärv

12. Nägemine

Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest
роговица зрачок хрусталик стекловидное
тело сетчатка

13. Nägemine

14. Silmalääts muudab kuju

Kaugel
Lähedal

15. Kui objekt asub silmale lähedal

16. Kui objekt asub silmast kaugemal

17. Nägemishäired: Lühinägevus - близорукость

Lühinägelikel inimestel tekib
kujutis võrkkesta ette
Lühinägelikud kannavad
kaksiknõgusate klaasidega prille

18. Lühinägevus

19. Nägemishäired: Kaugnägevus - дальнозоркость

Kaugnägelikel inimestel tekib
kujutis võrkkesta taha
Kaugnägelikud kannavad
kaksikkumerate klaasidega prille

20. Kaugnägevus

21. Nägemishäired: Daltonism ehk värvipimedus

Inimene ei suuda eristada teatud värve.
Tavaliselt rohelist ja punast.
Enamasti on pärilik.
Esineb ligi 8% eurooplastel ning
sagedamini meestel.

22.

Kas värvipimedal on võrreldes normaalse nägevusega
inimesega vähem kolvikesi või kepikesi?

23. Teisi nägemishäireid:

Kanapimedus – Inimene ei näe hämaras.
Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini
Katarakt – läätse tuhmumine

24. Kuidas hoida nägemist

Toitumine – Eriti oluline nägemisele on A-vitamiin. Väga
vajalikud on ka B- ja C-rühma vitamiinid.
Töö- ja õppimistingimused
Televiisor, arvuti
Sport – ohtlikumad on raskejõustik
Õhu puhtus – Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi.

25. Elukutse. Optometrist

• Kui inimene vajab
nägemise parandamiseks
prille, määrab need talle
optometrist. Optometristid
töötavad enamasti kõigis
optikakauplustes
• Optometristiks saab
õppida Tallinna Tervishoiu
Kõrgkoolis

26. Optilised illusioonid

Vaata pilti. Kumb naistest tundub suurem?