Keemilised ohutegurid

1. Keemilised ohutegurid

DANIIL GAVRILOV
19SAT1

2.

Töötamisel kemikaaliga tuleb kõigepealt vaadata kemikaali
pakendil olevat märgitust – kas kemikaali pakendil on olemas mõni
allolevatest märkidest:
Kemikaalidest tuleneda võiva ohu vähendamiseks tuleb rakendada
ennetamise põhimõtet. See tähendab tervise- ja keskkonnakahju
ärahoidmist, sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete
asendamist vähemohtlike ainetega ning ohutumate tehnoloogiate
kasutuselevõttu.
Kemikaalide ohutu käitlemise puhul on keskkond ja tervis
lahutamatud – eesmärgiks on tagada kvaliteetne keskkond, mis ei
põhjustaks terviseriske, arvestades ka kõige tundlikumate elanike
rühmadega, nagu lapsed, haiged, rasedad ja vanurid ning säilitaks
loodust ja ei kahjustaks vara.
Kui kemikaali pakendil on mõni nendest märkidest, on
tegemist ohtliku kemikaaliga
.

3. Kemikaalid võivad organismi sattuda:

sissehingatava õhuga –
kemikaalide tolm, udu, suits,
gaas, aur;
imendumisel läbi naha ja
limaskestade (sõltub
kemikaalide võimest tungida läbi
naha) – lahustid, aniliin, fenool
jne;
imendumisel seedeelundite
kaudu – käte, vee ja toidu kaudu
aga ka kemikaalide tolm, udu,
suits, gaas, aur, vedelikud;
lootele ema organismi kaudu –
kõik organismi sattunud
kemikaalid jõuavad verre ning
võivad kahjustada loodet.
Kemikaalid võivad organismi
sattuda:

4.

Kemikaalide toimet organismile on väga raske
hinnata, sest kemikaalidel on erinevad organismi
sattumise teed – sissehingamine, imendumine läbi
naha ja silmade, allaneelamine, imendumine läbi
platsenta, metabolismi kaudu. Samuti on kemikaalidel
erinevad toimed – ägedad või pikaajalised, pöörduvad
ja pöördumatud, kohalikud või üldised. Kemikaalide
toime hindamise teeb keerukaks ka nende
omavaheline koosmõju. Kemikaalide koosmõju korral
ei kehti üldjuhul võrdus 1 + 1 = 2, sest paljud
kemikaalid koosmõjus võimendavad vastastikku
terviseohtlikke omadusi. Klassikaliseks näiteks on
asbesti ja sigaretisuitsu koosmõju, samuti mitmete
keemilises puhastuses kasutatavate kemikaalide
koosmõju.
Kemikaalidel võivad olla erinevad terviseohtlikud
omadused. Euroopa Liidu turul olevast enam kui 100
000 kemikaalist võivad osad põhjustada pahaloomulisi
kasvajaid, lootekahjustusi, astmat, kesknärvisüsteemi
häireid, hingamisteede haigusi, allergilisi haigusi ja
paljusid muid tervisekahjustusi.

5. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ainetele, mis on:

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ainetele, mis on:
toksilised (tähistus T);
kantserogeenid (Rahvusvaheline Vähiuuringute Ühing on
koostanud vähiriski põhjustavate kemikaalide nimekirja,
nn IARC-i nimekirja (International Agency for Research of
Cancer List of Cancer Causing Chemicals), millesse kantud
kemikaalide kasutamisest tuleks hoiduda);
allergeenid (tuleb pöörata tähelepanu kokkupuutele
nahaga ja naha kaitsmisele);
reproduktiivorganeid kahjustavad;
tuleohtlikud (tuleohutusnõuete täitmine);
koguseliselt enamkasutatavad;
keskkonnaohtlikud.