Euroopa ja Eesti pinnamood
Euroopa
Nimeta Eesti kõrgustikud!
Eesti “mäed” ei jää isegi pildile
Risti läbi Eestimaa – Pärnust Kundasse
Pakri poolsaarelt Haanjasse
Eesti pinnamoe kujunemist on mõjutanud
Mandrijäätumise mõju
Oosid ja voored
Mõhnad ja mõhnastikud
Madalal maal leiab iga küngas kasutust
Läänemere taandumine
Madal- ja Kõrg-Eesti
Mere- ja suurjärve tekkelised pinnavormid
Põhja-Eesti paekallas – Eesti looduse sümbol
Vooluveetekkelised pinnavormid
Põhjaveetekkelised pinnavormid
Muud pinnavormid
Inimtekkelised pinnavormid
Milliseid suurpinnavorme läbib Põltsamaa jõgi?
Kui oskad loodusest lugu pidada, näitab ta Sulle oma saladusi!
9.91M
Категория: ГеографияГеография
Похожие презентации:

Euroopa ja Eesti pinnamood

1. Euroopa ja Eesti pinnamood

Koostaja:
Vaike Rootsmaa
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine +
jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel,
vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2c/Luftbild_Finnischer_Meerbusen.jpg?uselang=de

2. Euroopa

Miks on
Euroopa
lõunaosa
mägine?
Milline on
Euroopa
suurim
pinnavorm?
Kuidas
tekivad
madalikud?
Mille poolest
erineb
lauskmaa
madalikust?
Kas tunned
Euroopa
madalikke?
?
?
?
?
?
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/38/Europe_topography_map_en.png
?

3. Nimeta Eesti kõrgustikud!

Eestimaal jäävad kõrgused valdavalt alla 100 m
Kõrgustikud jagatakse tekke järgi :
Kulutuskõrgustikud – Pandivere ja Sakala
Kuhjelised kõrgustikud – Haanja, Otepää ja Karula
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/63/Estonia1925physical.jpg

4. Eesti “mäed” ei jää isegi pildile

Suur Munamägi on
Baltimaade kõrgeim tipp.
Miks tundub maastikul
Vällamägi kõrgem kui Suur
Munamägi?
Profiil joonestatud programmiga: http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5e/Haanja_Upland.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Ebavere_Hill.jpg
Suur
Munamägi
Vaade Suure Munamäe tornist
Vällamägi
Vaade Ebavere mäelt Pandivere
kõrgustikule

5. Risti läbi Eestimaa – Pärnust Kundasse

3
Viru lavamaa
Põhja-Eesti paekallas
Soome lahe rannikumadalik
2
Pandivere kõrgustik
Pärnu madalik
(Soomaa)
1
Kesk-Eesti tasandik
Liivi lahe rannikumadalik
Risti läbi Eestimaa – Pärnust Kundasse
4
5 6 7
Milliseid
pinnavorme
tuleb sellel
teekonnal
ületada?
Kui suur on
sellel
teekonnal
kõrguste
vahe?
Nimeta
Eesti
madalikud!
Profiil joonestatud programmiga: http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/

6. Pakri poolsaarelt Haanjasse

Türi voorestik
Kesk-Eesti tasandik
Võrtsjärve madalik
Ugandi lavamaa
3
4
5
6
7
8
9
Miks mõnda tasandikku nimetatakse lavamaaks?
Profiil joonestatud programmiga: http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/
Haanja kõrgustik
Kõrvemaa
2
Võru – Hargla nõgu
Harju lavamaa
1
Otepää kõrgustik
Põhja-Eesti paekallas
Pakri poolsaarelt Haanjasse
10

7. Eesti pinnamoe kujunemist on mõjutanud

• Devoni ajastu järgsed kulutusprotsessid
– Säilinud on pinnamoe suurvormid
• Kõrgustikud, lavamaad, nõod
• Mandrijää peatetung ja taandumine
– Kõrg- ja Madal-Eesti kujunemine
• Jääajajärgsed kuhje- ja kulutusprotsessid
– Looduslikud protsessid
– Inimmõju

8. Mandrijäätumise mõju

Jää pealetungil kujunesid:
paetasandikud
kulutusnõod
voored
Jää taganemisel kujunesid:
moreentasandikud
moreenkünkad
Jääsulavete poolt kujundati:
oosid
mõhnad
Raigastvere voor
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Raigastvere_voor_ja_j%C3%A4rv.JPG
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Northern_icesheet_hg.png
sandurid

9. Oosid ja voored

Voored on leivapätsikujulised
pinnavormid, mis tekkisid mandrijää
vooliva ehk kulutus-kuhjelise
tegevuse tagajärjel liustiku serva
lähedal.
Voore pikitelg näitab jää liikumise
suunda ja järsem nõlv jää tuleku
suunda.
Oosid ehk vallseljakud on
järsunõlvalised vallid, mis kujunesid
liustikulõhedes voolavate jõgede
setetest.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6e/Drumlin-de.svg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/27/Esker_%28PSF%29.png

10. Mõhnad ja mõhnastikud

Mõhnad on ümarad künkad, mis kujunesid jääpankadevaheliste
jääjärvede setetest.
Jääaeg
Jää
Kruus, liiv, savi
Jää
Liustikujää liikumine
Tänapäev
http://www.york.ca/Departments/Planning+and+Development/Long+Range+Planning/kame.htm?ODA=1

11. Madalal maal leiab iga küngas kasutust

Aegviidu-Nelijärve
oosiahelik lõpeb Jäneda
linnamäega
Valgehobusemägi
Mägede mõhnastiku kõrgeim
tipp Valgehobusemägi (106 m)
on ühtlasi Järvamaa kõrgeim
“mägi”
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f0/J%C3%A4neda_linnam%C3%A4gi_Kalij%C3%A4rve_poolt_vaadatuna.jpg
http://www.valgehobuse.ee/?SID=245b10a15a0484326788f283a41d1e86&n=21&form=album&album=4
Jäneda linnamägi

12. Läänemere taandumine

Millised Eesti alad olid Antsülusjärve ja Litoriinamere
staadiumi ajal vee all?
Rannik muutub ka tänapäeval
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5f/Baltic_History_7500-BC.svg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e5/Baltic_History_5000-BC.svg

13. Madal- ja Kõrg-Eesti

Kõrg-Eesti oli jääajajärgselt
kohe maismaa
- liigestatum pinnamood
- kõrgem mullaviljakus
Võrtsjärve madalik
Madal-Eesti oli jääajajärgselt
suurte jääpaisjärvede või
Läänemere veega üle ujutatud
- tasane, soostunud,
- madalam mullaviljakus
Üllar Kaaveri õhufotod soisest ja metsasest Võrtsjärve madalikust Rannu-Jõesuus
ning põllustatud Ugandi lavamaast Rannu ümbruses
Ugandi lavamaa

14. Mere- ja suurjärve tekkelised pinnavormid

Kuhjevormid:
meretasandikud
järvetasandikud
rannavallid
maasääred
Murrutuskulpad
Tamme paljandis
Kulutusvormid:
rannakaljud
rannajärsakud
murrutuskulpad
Rannakarjamaa Lääne-Saaremaal
Vaike Rootsmaa fotod

15. Põhja-Eesti paekallas – Eesti looduse sümbol

Põhja-Eesti
paekallas on osa Balti
klindist.
Balti klint on tekkinud
Ida-Euroopa platvormi
ja Fennoskandia kilbi
piirile.
Siluri klint kulgeb
Lääne-Eestist Gotlandi
saare rannikule.
Pakri poolsaar
Vaike Rootsmaa foto
http://www.klint.envir.ee/klint/est/4.html
LISALUGEMIST: http://www.klint.envir.ee/klint/index.html

16. Vooluveetekkelised pinnavormid

Kuhjevormid:
kaldavallid
lammitasandikud
Kasari luht
Kulutusvormid:
uhtorud
jõgede orud (sälk-, mold-,
lamm-, kanjonorg)
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/Kasari_luht.JPG
Vaike Rootsmaa foto Hinni kanjonist
Hinni kanjon

17. Põhjaveetekkelised pinnavormid

Koopad liivakivides
Karstivormid lubjakivides:
langatuslehtrid
karstiorud
karstikoopad
karstilõhed
Taevaskoja Emaläte
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/4/49/Emal%C3%A4tte_koobas1.jpg
Vaike Rootsmaa foto Kostivere karstiväljast
Kostivere karstiväli

18. Muud pinnavormid

Vaade Tolkuse rabale Rannametsa luiteharjal
olevast vaatetornist (torni vari on pildil)
Muud
pinnavormid
Tuuletekkelised:
luited
Elutekkelised:
sootasandikud
Rusukalle Pakri
panga all
Raskusjõu tekkelised:
rusukalded
Kosmogeensed:
meteoriidikraatrid
Vaike Rootsmaa fotod

19. Inimtekkelised pinnavormid

Lõhavere linnamägi
Aherainemäed
Tuhaplatood
Linnamäed
Teetammid
Kraavid, kanalid
Karjäärinõod
Tehisjärvede nõod
Siluri lubjakivi karjäär Gotlandil
Vaike Rootsmaa fotod

20. Milliseid suurpinnavorme läbib Põltsamaa jõgi?

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ca/Poltsamaajoki1.jpg

21. Kui oskad loodusest lugu pidada, näitab ta Sulle oma saladusi!

Valaste juga
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/72/Valaste_juga.jpg
English     Русский Правила