Suhtlemispsühholoogia. Konformsus, kuulekus, mentaalsed heuristikud, loogika põhilised arutlusseadused

1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

7.10:
konformsus, kuulekus, mentaalsed
heuristikud,
loogika põhilised arutlusseadused.

2. Loogilised seadused

Formaalse loogika 4 seadust:
1) Identsuse seadus:
Miks on see tähtis nt teaduses? Diplomitöös?
Igal mõistel (terminil) peab olema identse sisu.
Näiteks – „miks see koor on segakoor – siin on ainult naised?
Jah, aga ühed oskavad laulda, teised aga mitte“.
• Paljud mõisted on mitmetähenduslikud – põhjustavad
erinevaid tõlgendusi (mõnikord isegi vasturääkivaid) – nt:
demokraatia, vabadus, vaba tahe, teadvus jms.

3.

• 2) Vasturääkivust välistav seadus:
• Täna paistab päike. Täna päike ei paista.
• Selle seadusega on seotud ka absurd (formaalse
loogika mõttes):
• „Me oleme liikunud selles küsimuses edasi, kuid
samas oleme liikunud ka tagasi“.
• „Aleksander Suur oli lastetute vanemate poeg“.

4.

• 3) Kolmandat välistav seadus (KVS):
• KVS tuleks rakendada vasturääkivuse
likvideerimiseks tekstis. :
• Ehk – kompromissi välistav seadus
• „Inimene on veidi surnud“, „Naine on veidi
rase“

5.

• 4) Küllaldase aluse seadus (Закон достаточного основания):
• Selle seaduse formuleeris esmakordselt W. H. Leibnitz (16461716).
• Kui suurt hulka tõeseid väiteid on vajalik selleks, et üht
tõestamata väidet tõestatuks pidada?
• Objektiivsed kriteeriumid selleks puuduvad.

6. Konformsus

Konformsusest me räägime alati siis, kui inimene muudab oma käitumise
sotsiaalse surve all (võib olla otsene või kaudne surve).
Solomon Aschi uurimus (1951): grupieksperimendid laboris, katsealune oli
ainult 1 (viimane inimene) reas.

7.

• Paluti ütelda – milline joon on võrdne esimese
joonega.
• Katseisik alati vastas viimasena.

8.

• Miks inimesed on konformsed? On olemas 2
põhilist seletust:
• 2 tendentsi – 1) olla õige ja 2) olla heades
suhetes grupiliikmetega.

9.

• Informatsioonilise mõju aspekt konformsusel:
• Normatiivne mõju: põhineb inimese soovil teistele meeldida ja
mitte rumal näida. („Oh, mida teised minust mõtlema
hakkavad?“).
• Aschi uurimuses – inimene kartis, et kui ta oma arvamuse välja
ütleb, siis teised võivad arvata, et ta on narr –
• Inimestel on kalduvus olla „normaalne inimene“ („statistiliselt
keskmine“).

10. Konformsus

• Konformsust mõjutavad tegurid (nii suurendavad kui
vähendavad):
• 1) „Kaaslaste“ või „liitlase“ olemasolu.
• Kui grupis (6, 10st liikmetest) oli vähemalt 1 „dissident“, siis
katseisik kippus vastama õigesti. Grupimõju siin tundvalt
vähendatud.
• 2) Esialgse arvamuse kinnistamine (закрепление
первоначального мнения).
• 3) Enesehinnang: kui inimesel on madal enesehinnang siis nad
kippuvad alluma grupimõjule.
• 4) Kultuurilised erinevused: mõnedes kultuurides konformsus
(allumine) on rangemalt reglementeeritud kui teistes.

11. Kuulekus (послушание)

Stanley Milgram katsed (1963): katseisikutel paluti olla „õpetajad“ ja
ülesande oli ette lugeda igas katseepisoodis märgusõna, salvestada
„õppija“ vastuseid ja karistada kui vastused ei olnud õiged.
Millised olid tulemused? Kas inimesed on humanistid ja käituvad vastavalt
inimväärtuste kohaselt?
65% vastajatest viisid elektrilööke lõpuni (e. 330 voldini!!).
Uurijad said analoogseid tulemusi ka mujal maailmas (Euroopas, Aasias,
Austraalias).
Mehed ja naised käitusid võrdselt.

12. Kuulekus

Autoriteedi mõju: Milgrami uurimuses eksperimentaatori rollis oli uurija
prestiižikast Yale Ülikoolist, kes väitis, et uurimuse läbi viiakse tähtsa
uurimusküsimuse jaoks.
Oma elus me oleme harjunud, et teadlased (autoriteedid) on austatud
inimesed, vastutustundlikud jne.
Milgram tegi lisauurimusi: 1) eksperimentaator oli samuti Yale Ülikoolist ja
2) ta oli kolmejärgulisest kontorist provintsilinnast.

13. „Mittesekkumine“ (Kõrvalseisja efekt)

1964. aastal New Yorgis oli tapetud Kitty Genovese.
Kõige traagilisem oli see – et tema surma nägid 38 tunnistajat (naabrid),
kuid keegi ei sekkunud ja ei tulnud appi.
Miks?
.
Suure linna probleem: nn. vastutuse difusioon e. pluralistlik ignorantsus.
Kõik tunnistajad kahtlesid, kas tegemist on ikka hädaolukorraga –
Mõttekäik oli selline – „Kui naabrid ei reageeri, on nad järelikult otsusele
jõudnud, et hädaolukorda pole, siis pole ka minul põhjust reageerida“.
«Моя хата с краю». („Pole minu peavalu“).
Tunnistaja arvas, et on keegi teine kes muidugi juba helistas politseisse ja
reageeris.

14. Järelduste tegemine kogemuse põhjal

• Kuidas me teeme otsuseid teatud nähtustest?
• Tihtilugu võib kuulata, et „kui mul oleks lisainfo, siis ma
teeksin seda osavamalt“.
• Seetõttu kasutab inimene lihtsustamise reegleid –
heuristikuid.
• Heuristikud ei nõua spetsiaalseid mõtlemisviise – see on
justkui otsetee või rusikareegel.
• Võimaldab heuristik olla efektiivne täpsuse arvel. See annab
meil võimalike vigade hinnaga kiiremini järeldusi teha.

15. Heuristikud

• Esindavuse heuristik: Tihtipeale me tugineme objekti sarnasusele, et
teha järeldusi mõlema objekti kohta.
• Piisavalt on ainult sellest, et objekt B käitub või tegutseb sarnaselt
objekti A-ga, et me oleksime veendunud, et „nemad on samad“.
• Näiteks – me teame, et kvaliteetsed asjad maksavad palju. Järelikult –
kui mingi asi maksab palju, siis me arvame, et see on kvaliteetne.
• Eriti kui ei ole palju aega otsustamiseks.
• Pakkimise efekt reklaamis – soliidselt pakitud. („Old style design“).

16.

• Kättesaadavuse heuristik: эвристика доступности.
• Inimesed räägivad seda, mis esimesena meelde tuli.
• Väära nõusoleku efekt: inimesed kippuvad suurendama
inimeste arvu, kes on nendega nõus.
• Näiteks: kui mina arvan A (sest see on „ise enesest
mõistetav“) – siis mulle tundub, et enamik inimesi pooldab
sama arvamuse.
• Halo-efekt: inimestel on tendents teha järeldusi ühe tunnuse
järgi.
• Kui me näeme, et inimene on viisakas (hea, sõbralik jms) siis
me arvame, et ka teistes olukordades ta käitub samamoodi.
• Kalduvus oletada, et kui inimesel on üks hea iseloomujoon siis
on tal neid veel teisigi ja ka vastupidi –
• Kui ühes asjas on halb, siis on ta üldse mitte keegi.