Vereülekanne

1. VEREÜLEKANNE

Jelena Shefer TTK
2013

2. Põhilised etapid vereülekande ajaloos

Hippokrates arvas, et vere joomine võib muuta haige vaimseid omadusi. Ta
soovitas sellist ravi vaimuhaigetele, lootes, et haige saab vere andja head
omadused.
1492.paavst Innocentius VII- le teostati vereülekanne kolmelt noormehelt.
Noormehed surid, paavsti nakkus jäi ravimata
1616.avastas inglise anatoom William Harvey vereringe avaldas 1628
1666.tegi Londoni anatoom ja füsioloog Richard Louer vereülekande ühelt
koeralt teisele. Koeral oldi eelnevalt nii palju verd välja lastud, et ta oli
krampides. Pärast vereülekannet oli koer sama terve, kui enne. See oli
esimene asendav vereülekanne.
1667.Jean Denis` 32 a. filosoof, matemaatika ja arstiteaduse professor tegi 15
juunil 1667 esimese vereülekande. Peale vereülekannet vasika reiearterist
noormehe küünarvarde tekkis tüüpiline vereülekande reaktsioon.
Põhilised etapid vereülekande ajaloos

3.

Juba
18. saj tehti katseid kasutada ühe inimese verd teise inimese
ravimiseks, kuid nende katsete tulemused jäid mõistatuslikeks,
sest ainult üksikutel juhtudel täheldati vereülekande tervendavat
toimet. Paljudele haigetele lõppes see surmaga. Uurimuste
tulemusena selgus, et eduka vereülekande tegemiseks peavad
patsiendi ja doonori vered omavahel sobima, st patsiendil ja
doonoril peavad olema võimalikult sarnased veregrupid.

4. Vere füsioloogia

5. Vere põhiülesanded on:

6. Doonorlus

(ladinakeelsest sõnast donare tuletatud
mõiste, mis tähendab annetamist, heategevust või
kingituse tegemist) on terve inimese poolt oma eluskoe
või organi vabatahtlik loovutamine haigele, kes seda
vajab.
Doonorlus

7. Nõuded doonorile:

Vanus
18-65 eluaastat
Kehakaal rohkem kui 50 kg
Hea tervis
Hemoglobiin naistel 125-165 g/l, meestel 135-180
g/l
Nõuded doonorile:

8. Immuunohematoloogilised uuringud doonorverele

Doonorivere
uuringud teostatakse peale verevõtmist,
väljaarvatud hemoglobiini väärtus, mis määratakse
vahetult enne vereandmist. Doonorivere
väljastamiseks peavad olema tehtud järgmised
immuunohematoloogilised testid:
ABO – süsteemis veregrupp,
Rh – ja Kell – kuuluvuse määramine ning
antierütrotsütaarsete antikehade skriining vastavalt
vajadusele.
Immuunohematoloogilised uuringud doonorverele

9.

Kell-süsteemiga
tuleb vereülekande puhul samuti arvestada. Selles süsteemis on
tänaseks avastatud üle kümne erineva antigeeni. Kõige tähtsam nendest on Kantigeen. Inimesed, kelle punalibledel see antigeen esineb, on K-positiivsed. Neid
on umbes 9% elanikkonnast, ülejäänud 91 % on K-negatiivsed, sest neil puudub
punalibledel K-antigeen. K-positiivse doonori vere ülekandmisel K-negatiivsele
haigele võivad haigel tekkida K-antigeeni vastased antikehad, mis järgmiste
vereülekannete puhul põhjustavad haigele juba raskeid vereülekandejärgseid
reaktsioone. K-negatiivsel emal tekkinud K-antigeeni vastased antikehad on ka
vastsündinu hemolüütilise tõve põhjuseks K-positiivse lapse sünni korral.

10. ABO- SÜSTEEM

Punalibledes
IIA
neile vastavad antigeenid A ja B puuduvad
grupi veres on erütrotsüüdi pinnal A antigeen ja vereseerumis
anti – B antikeha
III B grupi veres on erütrotsüüdi pinnal B antigeen ja
vereseerumis anti – A antikeha
IV AB
grupi veres on erütrotsüüdi pinnal A ja B antigeen ja
vereseerumis puuduvad vastavad antikehad
ABO- SÜSTEEM

11. Rh – SÜSTEEM

Rh
– veregruppide süsteemis on umbes 45 erinevat antigeeni.
Olulisemad antigeenid ja neile vastavad antikehad on:
D
anti – D
C
anti – C
c
anti – c
E
anti – E
e
anti – e
Rh – SÜSTEEM

12. Verega ülekantavad viirused

Retroviirused (HTLV I/II, HIV 1,2)
Herpesviirused (EBV, HHV8, CMV)
Hepatiidiviirused (HBV, HCV, HDV)
Parvoviirus B19
Verega ülekantavad viirused

13.

Doonorvere rutiinuuringud Eestis:
HIV 1/2
antigeen (aknaperiood 14 – 26 päeva)
antikeha (aknaperiood 26 – 40 päeva)
HCV
antigeen (aknaperiood 13 – 15 päeva)
antikeha (aknaperiood 1 – 3 kuud)
HBV
antigeen
Süüfilis
Treponema pallidum antibody

14. Vereülekanne ehk transfusioon

On
ravimeetod, mis seisneb verekomponentide veeni manustamises.
Doonoriverest saadud verekomponentide ülekannet nimetatakse
homoloogseks ehk allogeenseks. Patsiendi enda verekomponentide
ülekannet
nimetatakse
autoloogseks.
Vereülekanne
ei
ole
universaalne ravimeetod, vaid selle näidustused peavad olema
põhjendatud. Parim vereülekanne on tegemata vereülekanne. Õde
vastutab patsiendi identifitseerimise, transfusiooni tehnilise
teostuse ja haige jälgimise eest transfusiooni ajal ja selle järgselt.
Vereülekanne ehk transfusioon

15.

16.

Vereülekanne
peab olema patsiendile turvaline ja
efektiivne. Vereülekande aluseks on nii patsiendi, kui ka
doonorivere
eelnevad
immuunohematoloogilised
uuringud ja vereülekande tagajärjel ei tohi haige
sensibiliseeruda.
Verepreparaatide tellimine toimub reeglina verepangast
blanketiga „Veretoote tellimine“ , millele tuleb
määratleda preparaadi liik, kogus, ettevalmistamise ja
planeeritava ülekande aeg. Verepreparaatide tellimise
leht kehtib ainult koos patsiendi verekaardiga.

17.

Verepreparaatide
ülekandeks tuleb patsiendilt võtta
kirjalik informeeritud nõusolek, mis võetakse üks
kord haiglas viibimise jooksul. Juhul, kui patsient
annab nõusoleku ainult teatud verepreparaatide
ülekandmiseks, ordineeritakse vaid neid preparaate.

18. Analüüsi võtmine patsiendi veregrupi määramiseks

Töövahendid
Vaakumvereproovi võtmise vahendid
Markeeritud valge alus veregrupi määramiseks
Klaaspulgakesed
Reagendid veregrupi määramiseks (anti-A, anti-B)
Analüüsi võtmine patsiendi veregrupi määramiseks

19.

Töökäik
Vormista
arsti korraldusel patsiendi verekaart ja markeeri
selle alusel katseklaas
Identifitseeri patsient.
Võrdle saadud vastust patsiendi randmepaelal olevate
andmetega
Võta vereanalüüs sobivasse katseklaasi.
Tilguta kaks tilka anti-A reagenti ja kaks tilka anti-B
reagenti valgele alusele vastavalt markeeritud poolele

20.

Lisa kummalegi reagendile 1/3 tilga mahust patsiendi verd
Suspendeeri
mõlemad
tilgad
puhta
klaaspulga,
puutiku,
alusklaasi nurga või süsteemi otsikuga.
Näita veregrupi tulemust raviarstile
Märgi saadud grupihinnang verekaardil vastava rõngaga ja anna
vereproovi võtja allkiri
Võta arstilt veregrupi hinnangut kinnitav allkiri
Suuna patsiendi vereproov koos verekaardiga laborisse

21. Analüüsi võtmine sobivusprooviks

Saada võetud analüüs koos patsiendi verekaardiga laborisse
sobitamisele.
Laboris
tehakse
ABO-
grupi
ja
Rh-
kuuluvuse
kordusanalüüs. Antikehadega retsipiendi analüüs suunatakse
koos verekaardiga verekeskusese immunohematoloogiliste
uuringute laborisse, kus teostatakse sobitamine.
Sobivusproovi tulemused kehtivad 5 päeva alates vereproovi
võtmisest
Analüüsi võtmine sobivusprooviks

22.

Verekaardil vormistatakse laboris sobitatud vered, mille
kinnitab allkirjaga laboriarst
Patsiendi transfusioonieelset vereproovi ja sobitatud verekoti
vooliku segmente säilitatakse laboris 7 päeva temperatuuril
+2…+ 6 °C
Kui
haigla laboris sobivat verd ei leitud, siis saadetakse
vereproov koos verekaardi koopia ja spetsiaalse saatekirjaga
verekeskuse laborile spetsiaalseks sobitamiseks.

23. Verepreparaatide väljastamine

Verepreparaadid
valmistatakse verekabinetist
väljastamiseks ette ainult vastava tellimiskirja alusel
ja väljastatakse vahetult enne ülekannet. Isikul, kes
tuleb verepreparaadile järgi, peab olema kaasas kas
patsiendi verekaart või identifitseerimise kleebis.
Väljastamisel fikseeritakse preparaadi nimetus, doosi
number, sobivusproovide tulemused, testide teostaja
ja teostamise aeg, preparaadi väljastaja ja
väljastamise aeg.
Verepreparaatide väljastamine

24. Vahetud ülekande eelsed kontrollid osakonnas

Peale
verepreparaadi
saabumist
osakonda
kontrollivad arst ja õde nende vastavust tellitule ja
laboratoorse sobitamise protokollile ning õde täidab
transfusiooniprotokolli ja kleebib etiketi ärarebitava
osa transfusiooniprotokolli. Õed identifitseerivad
patsiendi enne ülekande algust.
Vahetud ülekande eelsed kontrollid osakonnas

25. Transfusioon

Enne
ülekande algust hindab õde patsiendi
enesetunnet ja üldseisundit, fikseerides sealhulgas
transfusiooniprotokollis patsiendi ülekande-eelse
kehatemperatuuri ja arteriaalse vererõhu. Lühemate
transfusioonide korral, mis kestavad alla 1 tunni,
tuleb kehatemperatuur ja vererõhk uuesti fikseerida
transfusiooni lõppemisel, pikemate transfusioonide
korral iga tunni aja tagant ja transfusiooni lõpus.
Transfusioon

26.

Iga
doosi ülekande algus peab olema fikseeritud
transfusiooniprotokollis, erandiks võib olla massiivne
ülekanne, mille korral ülekande ajaline kulg registreeritakse
narkoosikaardil või intensiivravi jälgimislehel.

27.

Transfusiooni
jooksul pööratakse tähelepanu:
Haige enesetundele
Külmavärinate või kuumahoogude esinemisele
Pigistustundele rinnaku taga
Valudele nimme ja kõhu piirkonnas
Peavalule
Arteriaalse vererõhu alanemisele
Pulsi sagenemisele
Hingeldamisele
Näo muutumisele kahvatuks või tsüanootiliseks

28.

Kui
vereülekannet teostatakse narkoosis, siis
pööratakse erilist tähelepanu pulsisageduse ja
vererõhu muutustele. Sobimatu vere ülekandmisel
võib ilmneda seletamatu verejooks ilma muude
transfusioonireaktsioonide tunnusteta.

29.

Vahetult
peale transfusiooni jälgitakse patsiendi
seisundit vähemalt kolme tunni jooksul. Iga tund
kontrollitakse haige kehatemperatuuri ja vererõhku
ning fikseeritakse näidud transfusiooni protokolli.
Transfusiooni lõpul ja 24 h peale transfusiooni
märgib õde transfusiooniprotokolli patsiendil
eritunud uriini koguse ja värvuse.

30.

Erütrotsüütide
preparaatide
üleande
jäägid
(ülekandesüsteem ja verekotid) tuleb säilitada 72 h
osakonna külmikus +2...+6 º C juures.
Järgmisel päeval pärast vereülekannet tehakse vere- ja
uriinianalüüs.
Kõik
teostatud
vereülekanded
peavad
olema
registreeritud
transfusiooniprotokolli
ja
verekomponentide
registreerimisvormi.
Transfusiooniprotokoll tuleb saata 48 tunni jooksul peale
ülekannet verekabinetti.

31. Doonorvere ja selle produktide ülekandmise tehnika

Verekomponentide
ülekandmiseks
kasutatakse
vereülekande süsteeme filtriga 140 – 260 µm.
Infusioonisüsteemi
täitmiseks
võib
kasutada
isotoonilist soolalahust.
Ülekande kiirus sõltub:
Patsiendi kliinilisest seisundist
Ülekantavast vereproduktist
Doonorvere ja selle produktide ülekandmise
tehnika

32.

KONSERVVERI
ERÜTROTSÜÜTIDE
MASS
VÄRSKELT KÜLMUTATUD PLASMA
TROMBOTSÜÜTIDE KONTSENTRAAT
KRÜOPRETSIPITAAT
KRYO – AHG
ALBUMIIN
ANTISTAFÜLOKOKILINE INIMESE
IMMUNOGLOBULIIN

33. Vältimatu vereülekanne

Vaid
elulisel näidustusel kantakse verd üle ilma
sobivusproovi äraootamata. Selliseks ülekandeks
hoitakse haigla verekabinetis verekotte, mille
veregrupp ABO- süsteemis ja Rh- kuuluvus on juba
kohapeal üle kontrollitud.
Vältimatu vereülekanne

34. Transfusioonireaktsioonid

Ägedad
Hilisreaktsioonid
Transfusioonireaktsioonid

35.

Nii
rasked, kui ka kerged transfusioonireaktsioonid võivad alata
ühesuguste sümptomitega. Igasse reaktsiooni tuleb suhtuda kui
raskesse, mis transfusiooni ajal patsienti jälgiva õe jaoks tähendab alati
käitumist järgmise skeemi järgi:
1. katkestada ülekanne
2. säilitada veenitee
3. alustada füsioloogilise lahuse infusiooni uue infusioonisüsteemiga
4. kutsuda arst, kes otsustab edasise tegevuse
vormistada transfusioonireaktsiooni protokoll, milles fikseeritakse
reaktsiooni toimumise aeg, sümtomid, reaktsiooni uurimiseks
teostatud analüüside vastused ja otsus, kas tegemist oli
transfusioonireaktsiooniga.

36. Verepreparaatide tagastamine verepanka

Erütrotsüütide
preparaadid – ei tohi olla külmikust
väljas kauem kui 2 tundi ega soojendatud
Külmutatud plasmapreparaadid – ei tohi olla sulanud
Verepreparaatide
tagastamisel tuleb kasutada
blanketti „Verepreparaatide tagastamine“, millele alla
kirjutanud arst ja õde võtavad selle dokumendiga
endale vastutuse selle eest, et verepreparaati on
vahepeal nõuetekohaselt säilitatud.
Verepreparaatide tagastamine verepanka

37. Verepreparaatide säilitamine

Erütrotsüütide
preparaadid – spetsiaalses automaatse
temperatuurikontrolli ja alarmsüsteemiga külmikus
+2......+6 º C juures 35 päeva
Trombotsüütide kontsentraat – inkubaatoris +20....+24 º C
juures, pidevalt loksutades 5 päeva
Külmutatud plasmapreparaadid - spetsiaalses automaatse
temperatuurikontrolli ja alarmsüsteemiga külmikus 18......- 25º C juures 3 kuud ja alla - 25º C juures 2 aastat.
(- 26 ja madalam)
Plasmaderivaadid – vastavalt tootja ettekirjutisele
Verepreparaatide säilitamine

38. Verepreparaatide transport

toimub nii haiglasiseseselt
kui –väliselt spetsiaalsetes termokonteinerites:
Erütrotsüüdid
+2.......+6 (10) Trombotsüüdid +
20.......+24 º C
VKP
madalam kui – 18 º C
Verepreparaatide transport

39. Verepreparaatide kasutamise näidustused

Täisveri
– äge verekaotus, massiivne vereülekanne.
Erütrotsüütide suspensioon – vajadus parandada kudede
varustust hapnikuga.
Filtreeritud erütrotsüütide suspensioon – aneemliste seisundite
raviks järgmistel patsientidel: kellel on oma põhihaiguse või
selle ravi tõttu immuunpuudulikkus või –defitiit
Pestud erütrotsüütide suspensioon – aneemiliste seisundite
raviks järgmistel patsientidel: kellel on plasmavalk IgA või
teiste plasmavalkude vastased antikehad; kellel on teadmata
põhjustel
esinenud
allergilisi
reaktsioone
seoses
verepreparaatide ülekandega.
Verepreparaatide kasutamise näidustused

40.

Kiiritatud
erütrotsüütide suspesioon – aneemiliste
seisundite raviks järgmistel patsientidel: kellel on oma
põhihaiguse või selle ravi tõttu immuunpuudulikkus või
–defitiit
Trombotsüütide kontsentraat – trombotsüütie vähesusest
või funktsionaalsetest häiretest tingitud veritsuse või
verejooksu ravimiseks ja ennetamiseks.
Filtreeritud trombotsüütide kontsentraat - ülekanne on
näidustatud samadel juhtudel, kui trombotsüütide
kontsentraadi ülekanne .

41.

Värskelt
külmutatud plasma – hüübimisfaktorite ja/või
tsirkuleerivate antikoagulantide defitsiidi puhul, kui puudub
vastava faktori kontsentraat.
Krüopretsipitaat – näidustatud järgmiste omandatud või
kaasasündinid hüübimishäirete korral:
Fibrinogeeni tase veres alla 1,0 g/l või fibrinogeeni defektsus
DIK
Von Willebrandi tõbi, kui teised ravivahendid ei ole
kättesaadavad
Hemofiilia – A, kui VIII hüübimisfaktori kontsentraat ei ole
kättesaadav