Похожие презентации:
Arvsonad
1.
NumeraliaArvsõnad
Ladina keeles tuntakse 4 liiki arvsõnu:
* põhiarvsõnad (cardinalia) – mitu?
* järgarvsõnad (ordinalia) – mitmes?
* jaotusarvsõnad (distributiva) – mitme kaupa?
mitu igaühel?
* määrsõnad (adverbia) – mitu korda?
2.
PõhiarvsõnadLadina põhiarvsõnu kasutatakse loendamisel
põhisõna ees ning osad neist ühilduvad (soos,
arvus, käändes) põhisõnaga, osad mitte.
Nt
unus sulcus – üks vagu
duae guttae – kaks tilka
tria millilitra – kolm milliliitrit
AGA
quattuor sulci – neli vagu
quattuor guttae – neli tilka
quattuor millilitra – neli milliliitrit
3.
unus, una, unum – üks* Arvsõnal „üks” on kolma soovormi
* Arvsõna „üks” ühildub põhisõnaga soos ja
käändes
* Põhisõna on arvu „üks” juures ainsuses:
unus sulcus – üks vagu
una gutta – üks tilk
unum millilitrum – üks milliliiter
4.
* Arvsõna „üks” käändub!Nom. /
Voc.
masc.
fem.
neutr.
ūnus
ūna
ūnum
Gen.
ūnīus
Dat.
ūnī
Acc.
ūnum
ūnam
ūnum
Abl.
ūnō
ūnā
ūnō
5.
duo, duae, duo – kaks* Arvsõnal „kaks” on kolm soovormi
* Arvsõna „kaks” ühildub põhisõnaga soos ja
käändes
* Põhisõna on arvu „kaks” juures mitmuses
(erinevalt eesti keelest!)
duo sulci – kaks vagu
duae guttae – kaks tilka
duo millilitra – kaks milliliitrit
6.
* Arvsõna „kaks” käändub:masc.
fem.
neutr.
Nom. / Voc.
duo
duae
duo
Gen.
duōrum
duārum
duōrum
Dat.
duōbus
duābus
duōbus
Acc.
duōs
duās
duo
Abl.
duōbus
duābus
duōbus
7.
trēs, tria – kolm* Arvsõnal „kolm” on kaks soovormi: trēs (masc./
fem.) ja tria (neutr.)
* Arvsõna „kolm” ühildub põhisõnaga soos ja
käändes
* Põhisõna on arvu „kolm” juures (ja ka edaspidi)
mitmuses
trēs sulci – kolm vagu
trēs guttae – kolm tilka
tria millilitra – kolm milliliitrit
8.
* Arvsõna „kolm” käändub:Nom. /
Voc.
masc. / fem.
neutr.
trēs
tria
Gen.
trium
Dat.
tribus
Acc.
Abl.
tria
trēs
tribus
9.
4–10* Arvsõnad 4–10 ei ühildu ega käändu:
Nt
quattuor sulci – neli vagu
quinque guttae – viis tilka
decem millilitra – kümme milliliitrit
10.
11–19* Arvud 11–19 moodustatakse järelliitega -decim
* Arvud 11–19 ei käändu ega ühildu põhisõnaga
* Arvusid 18 ja 19 väljendatakse 20-st
lahutamisega: 18 duodeviginti ('kaks enne 20'); 19
undeviginti ('üks enne 20') (NB! sama kehtib ka
28–29, 38–39 jne kohta kuni 88–89)
11.
20–99* Täiskümned ei käändu ega ühildu põhisõnaga
* 20 suuremate mittetäiskümnete
moodustamiseks on 2 võimalus:
a) ühelised; sidesõna 'ja' (et); kümned
nt. sex et triginta
b) kümned; ühelised
nt triginta sex
12.
* Kui ühelisteks on käänduv arvsõna (unus, a, um;duo, duae, duo; tres, tria), siis see osa arvust
ühildub põhisõnaga.
Nt
sexaginta duo sulci
-> Gen. sexaginta duorum sulcorum
octoginta tres guttae
-> Gen. octoginta trium guttarum
13.
100 – centumLadina sõna centum (sada) ei käändu ega ühildu
põhisõnaga. Põhisõna kasutatakse mitmuses.
Nt
centum millilitra – sada milliliitrit
14.
200–900* Täissajad 200-900 ühilduvad põhisõnaga ja
käänduvad I ja II käändkonna mitmuse järgi
Nt. 200
ducenti
ducentae
ducenta
masc.
fem.
neutr.
II käändkond
I käändkond
II käändkond
15.
Ntducenti sulci
-> Gen. ducentorum sulcorum
ducentae guttae
-> Gen. ducentarum guttarum
ducenta millilitra
-> Gen. ducentorum millilitrorum
16.
1000 – mille* Sõna 'tuhat' (mille) on ladina keeles muutumatu
ning ei käändu ega ühildu põhisõnaga
Nt
mille sulci
mille guttae
mille millilitra
17.
2000, 3000, 4000 etc.* Sõna mille mitmust (milia) kasutatakse
nimisõnana, mis käändub III käändkonna järgi
* Põhisõna (see, mida loendatakse) muutub
täiendiks ja pannakse mitmuse genitiivi
milia käänded:
Nom.
Gen.
Dat.
Acc.
Abl.
mīlia
mīlium
mīlibus
mīlia
mīlibus
18.
Ntduo milia sulcorum
-> Gen. duorum milium sulcorum
tria milia guttarum
-> Gen. trium milium guttarum
quattuor milia millilitrorum
-> Gen. quattuor milium millilitrorum
19.
Ülejäänud arvsõnad* Järgarvsõnad käänduvad nagu I ja II
käändkonna us-, a- ja um-lõpulised
omadussõnad:
Nt
primus, prima, primum – esimene
secundus, secunda, secundum – teine
20.
* Jaotusarvsõnad käänduvad I ja II käändkonnaomadussõnade mitmuse järgi:
Nt
singuli, singulae, singula – ühekaupa
bini, binae, bina – kahekaupa
* Määrsõnalised arvsõnad ei käändu!