Vananemise lokaalne ja globaalne perspektiiv

1. Vananemise lokaalne ja globaalne perspektiiv

Reeli Sirotkina

2. Miks huvitutakse vanemate inimeste grupist ühiskonnas?

• Moodustavad suure osa ühiskonnast
• Neil on kogemus, mida meil ei ole
• Vajadus teenuste, poliitikate, kaasamise järele
• Tudengid ei ole huvitatud eakate
hoolekandest, kuid huvi võib olla tõusuteel
Uurimistulemused näitavad, et eakate gruppi eelistati bakalaureuseõppe
tudengite poolt kõige vähem võrreldes teiste eagruppidega.
(Weiss, 2004)

3. Faktid:

• Ühiskond vananev, kui eakaid (65+) üle 7%
• Eestis on hetkel eakaid 16,7 % kogurahvastikust, üle 85
aastaseid 2% ja naisi neli korda rohkem
• Aastaks 2030 ÜRO prognoosi kohaselt 25-27%
kogurahvastikust
• Vanaduspensioni iga on 63 eluaastat
• Poole sajandi pärast on Eestis kolme töötava inimese kohta
kaks pensionäri (hetkel 4:1).
• 7 üle 60. aastase kohta on 1 üle 80 aastane, siis on 2050. a.
see suhe 1:5.
• Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel meestel 72 eluaastat ja
naistel 81 eluaastat

4. Leibkondade iseloomustus

• 65+ üksikliikmega leibkondi Eestis 2000. aastal
73 000 ja aastal 2010. aastal 99 800. Ühe
lapsega leibkond stabiilne (ca 50 000), kahe
lapsega paare vähemaks jäänud 10 000 võrra
võrreldes 2000. a. ja 2010. a. (vastavalt 44 000
ja 34 000)
Andmed: Statistikaamet, 2011

5. Vanusrühmad Eestis 1970-2009, dünaamika Andmed Statistikaamet, Joonis:Reeli Sirotkina

Vanusrühmaad 1970-2009
140000
130 577
132 815
123 752
120000
112 525
128 379
65 +
75+
85 ja vanemad
115 462
102 911
99 750
100000
101 522
81 601
80000
73 956
57 763
60000
46 049
62 929
65 257
53 493
51 197
56 970
40000
20000
8 880
10 621
11 367
12 449
14 826
15 638
17 642
15 634
19 457
0
1970
1975
1980
1985
1990
1995
2000
2005
2009

6. Üle 85. aastased mehed ja naised 1970-2009 Andmed Statistikaamet, Joonis: Reeli Sirotkina

18000
15553
16000
13982
14000
11756
12000
12389
12342
10130
10000
9108
85 + mehed
8381
8000
85 + naised
6894
6000
4000
3070
1986
2240
2259
3296
3660
3245
3904
2319
2000
0
1970
1975
1980
1985
1990
1995
2000
2005
2009

7.

World population Ageing 2009. United Nations.
http://www.un.org/esa/population/publications/WPA2009/WPA2009_WorkingPaper.pdf

8.

World population Ageing 2009. United Nations.
http://www.un.org/esa/population/publications/WPA2009/WPA2009_WorkingPaper.pdf

9. Vananemise omapära

• Demograafiline
vananemine
• Kui palju on eakatega
tegelevaid
sotsiaaltöötajaid/
spetsialiste?
• Individuaalne
vananemine
• Kui palju on ühiskonnas
vanu inimesi? (sõltub
sellest, kes on vana)

10. Aktiivsena vananemise arengukava 2013-2020

• Vananemise puhul on oluline silmas pidada, et nn vana ea piirid ja
arusaam vanemaealistest on pidevalt muutuv ning konkreetsest
kontekstist sõltuv. ÜRO definitsiooni järgi peetakse eakaks
inimeseks üle 60-aastast inimest (Sowers ja Rowe 2007: 3).
Statistikud kasutavad vana ea ehk eakate defineerimiseks sageli 65.
eluaastat (Mitrea 2008, Timonen 2008: 8), ehkki sellisele vanuse
piiritlemisele pole bioloogilist põhjendust. Kuna Saksamaal
rakendati esimesena riiklik pensionisüsteem ning ametlikuks
pensioniea alguseks valiti 65. eluaasta, võib öelda, et 65. eluaasta
on vana ea märgiks just ajaloolistel põhjustel (Mitrea 2008). Ka
erinevates eluvaldkondades kasutatakse vanemaealiste
defineerimisel erinevaid vanuseid või vanusevahemikke. Nii näiteks
käsitatakse tööhõivealastes uuringutes vanemaealistena 55–64aastaseid, tervishoiualastes uuringutes aga juba 45- aastaseid ja
vanemaid inimesi.
Mõtle vananemise teooriatele ja gerontoloogia valdkondadele!

11. Ühiskonna vananemine

• Kolm põhjust:
– Inimesed elavad kauem-keskmine eluiga on pikem
– Beebibuumi põlvkond on nüüdseks keskeas
– Sündivus on madal

12. Euroopa eripära

Vananemise tempo kiirem
Sündivus madalam
Pole noori immigrante
Pensionisüsteemi nõrkus
Euroopa majanduse mõjud

13. Kuvand eakatest

• Mõistete kasutus – vanur, eakas, seenior, vanemaealine
42. aastaselt pole enam noor ja 64 aastaselt on juba vana EU27 arvamus!
Eelarvamused, stereotüübid, stigmatiseerimine
Millest me räägime?
Eakad on meile koormaks - pensionid, tervishoiu ja
hoolekande kulutused
Eakad on “kasutajad”, “saajad”. Vajalik on arusaama
muutus—vanemad inimesed on “osalejad”, “aktiivsed”.

14.

Oma lõputöös kasutasin läbivalt sõna “vanur”, kuid
intervjueerides mitut hallipäist inimest ja õppides
neid tundma, tundsin kuidas see sõna neid
alavääristab. Tegelikult on nad soliidsed prouad ja
härrad ning see sõna tundus kohatu. Hakkasin
kasutama sõna “eakas”.
Leili Villemi lõputööst

15. ÜRO vananemisega seotud põhiprintsiibid

Sõltumatus
Osalemine
Hooldus
Eneseteostus
Väärikus

16. Eelneval dokumendil põhinevad ka Eesti eakate poliitika dokumendid

• Vanuripoliitikaaluste dokument aastast 1999
• Tegevused, mis põhinevad alusdokumendil
• Aktiivsena vananemise arengukava 2013-2020
• Sotsiaalharta??

17. Vananemise erinevad määratlused

Kronoloogiline
– Noored vanad: 55-64
– Vanad: 65-74
– Vanemad vanad: 75-84
– Väga vanad: 85 ja vanemad
• Funktsionaalne - lähtutakse sellest, milliseid füüsilisi, sotsiaalseid ja psühholoogilisi
funktsioone inimene täidab sõltuvalt oma bioloogilisest küpsemisest. Siin on olulised ka
individuaalsed erinevused. Eakatel vähem kohustusi kui keskealistel/tööjõus inimestel
• Sotsiaalne - määravaks inimese osavõtt ühiskondlikust elust, milliseid rolle ta omab ja kuhu
gruppidesse ta kuulub
• Bioloogiline - looduslike protsesside ringkäigust kehas- muutustest organismis, nahk
kortsuline, juuksed hallid ja hõredad – silmaga nähtavad
• Psühholoogiline - muutused isiksuses, tunnetusprotsessides, õppimises, mälus, tähelepanus,
motivatsioonis.
NÄITEKS: Omavahel tihedalt seotud- halva nägemise tõttu (biol. muutus) võib eakal raskendada
suutmatust lugeda ja juhtida autot (funktsionaalne muutus) ja see omakorda võib tingida
sotsiaalse tagasitõmbumise ja ka väheneva heaolu (sotsiaalne ja psühholoogiline)

18.

Oluline erinevus ka ea ja vanuse vahel
Vanus on sündimisest möödunud aeg, ehk siis elatud arv aastaid
Eluiga on vanus, millele lisatakse elada jäänud aastad- elava inimese
eluiga kujuneb pikemaks kui tema vanus mistahes hetkel. Vaid surnu
vanus ja eluiga on võrdsed.
Vanus sõltub sünnihetkest, eluiga aga suuresti ühiskondlikest
oludest, sündmustest eluea perioodil: sõjad, haigused jne.

19. Keskmine oodatav eluiga 1990-2008 Andmed Statistikaamet

1990
40
1995
2008
29,12
26,83
28,8
30,24
31,41
Naised
36,98
36,71
37,88
39,65
40,47
1995
2000
2005
2008
Mehed
9,45
9,6
10,03
10,57
10,99
Naised
12,11
12,51
13,14
14,21
14,71
1990
85
2005
Mehed
1990
70
2000
1995
2000
2005
2008
Mehed
4,28
4,51
4,77
4,94
5,32
Naised
4,7
4,74
5,14
5,44
5,71

20. Eesti eakate elanike toimetuleku- ja terviseuuring 2000

• EGGA uuringust selgub, et eakate
enesehinnangu kohaselt tuleb oma eluga
täiesti iseseisvalt toime 43%, väga harva vajab
abi 28%, mitu korda kuus 10% (20 300
inimest), mitu korda nädalas 6% (13 500
inimest), iga päev 10% ning täiesti sõltuvad
teiste abist 3% (6 100 inimest) eakatest.

21.

• Peamiselt pöördutakse abi saamiseks laste, perearsti või
abikaasa poole (Saks, 2001, lk 6-7).
• Peamised probleemid: madal sissetulek ja
majandusprobleemid, kroonilised kehalised haigused,
psühholoogilist laadi küsimused, keskusest ja arstiabist
kaugel elamine, toimetulekuraskused igapäevaeluga,
depressioon ja turvateenuste puudumine (Saks, 2001, lk
15).
• Hoolekande süsteem tegeleb eakatega eelkõige hoolduse
korraldamisel ja majandusliku toimetuleku toetamisel.
Lisaks praegustele vajaks hooldusteenuseid veel ligi 4000
eakat. Tulemuslikumaks tööks oleks vaja lisaks umbes 270
eakatega tegelevat sotsiaalala töötajat (Saks, 2001, lk 24).

22. Väljakutsed või probleemid?

Pensionite ja tervishoiu rahastamine
Tööturu muutused
Hoolekande korraldamine
Haridusküsimused
Väärtused ja normid
Regionaalsed erinevused

23. Olulised momendid:

Perekonnaseadus
Töötus
Naised tööturul
Alkoholism
Üksindus
Rahastamine- kes maksab ja mille eest?
…

24. “Soovitused”

• Hoolekande paradigma muutus-Universaalsete erinevaid
hoolduse valdkondi hõlmavate sotsiaalsete õiguste juurutamine
– mitte üksnes füüsilised ja materiaalsed vajadused, vaid ka
emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused.
• Püüded vältida hoolduse liigset meditsiinilisust - Ühekülgse
käsitluse puhul on liigne keskendumine juba olemasolevate
haiguste ravile jättes kõrvale preventsiooni ja tervise säilitamise
dimensiooni.
• Parandada koostööd, vältida isolatsiooni ja võistlust -Vajalik on
hinnata mitte ainult kliendi vajadusi, vaid ka tema elukvaliteeti,
sest see võib määrata, kuivõrd hindaja poolt leitud vajadus on
tingimata oluline ka kasutaja/ kliendi jaoks
• Info ja jõustamine – jagada infot ja haarata klienti protsessi

25.

• Ühiskonna vastutus mitteformaalse hoolekande monitooringul Heaoluriigi jaoks on vastutustundetu kohustada perekondi hoolitsema
oma eakate eest abi ja juhendamist osutamata.
• Hoolekandesüsteemi finantsaspektid - igal Euroopa kodanikul peaks
olema õigus saada sellist põhisissetulekut, mis garanteerib viisaka
äraelamise.
• Mitteformaalse hoolekande (perekond, naabrid, sõbrad) toetamine
• Teenuste paljusus ja uued teenused – olenevalt sisserände kasvust
teenused vastavalt kultuurilisele taustale; teenused dementsete
jaoks; teenused soolisest ebavõrdsusest üle saamisekstraditsioonilisel peremudelil põhineva kooselu järel on peale abikaasa
surma (reeglina naised) suuremas marginaliseerumise riskis