Kristi Klaamann. Kohalik omavalitsus

1. KOHALIK OMAVALITSUS

• KRISTI KLAAMANN
• 2014

2. SISULINE TÄHENDUS

Kohalik omavalitsus tähendab
kohalike võimuorganite õigust ja
võimet seaduse piires ja kohalike
elanike huvides korraldada ja juhtida
valdavat osa nende vastutusalasse
kuuluvast ühiskonnaelust. Seda
õigust kasutavad valitud nõukogu või
esinduskogu liikmed.

3. KOKS I

RT I 1993, 37, 558
ÜLDSÄTTED
VOLIKOGU
VALITSUS
VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE
KOHALIKU OMAVALITSUSE
TEOSTAMISES
• MAJANDUS JA EELARVE

4. KOKS II

• TÖÖKORRALDUS
• KORRAKAITSEÜKSUS JA
KORRAKAITSEAMETNIK
• OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED
• OSAVALLA JA LINNAOSA MOODUSTAMINE
NING TÖÖKORRALDUS
• OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ
• SUHTED RIIGIORGANITEGA JA
JÄRELEVALVE
• VASTUTUS
• SEADUSE RAKENDAMINE

5. ÜLDSÄTTED I

SEADUSE REGULEERIMISALA
KOHALIKU OMAVALITSUSE MÕISTE
KOHALIKU OMAVALITSUSE PÕHIMÕTTED
KOHALIKU OMAVALITSUSE ORGANID
KOHALIKU OMAVALITSUSE EELARVE JA
MAKSUD, KOORMISED
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANDED JA
PÄDEVUS
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID
KOHALIKU OMAVALITSUSE PÕHIMÄÄRUS
ARENGUKAVA
KOHALIK OMAVALITSUS AVALIK-ÕIGUSLIKU
ISIKUNA

6. ÜLDSÄTTED II

• KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS
MOODUSTADA LIITE
• KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS
OSALEDA RAHVUSVAHELISES
KOOSTÖÖS
• KOHALIKU OMAVALITSUSE LIPP JA VAPP
• KOHALIKU OMAVALITSUSE AUMÄRGID
• KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSLIK
KAITSE

7. OMAVALITSUSORGANID I VOLIKOGU

• VOLIKOGU MOODUSTAMINE
• VOLIKOGU LIIGE
• VOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE ENNETÄHTAEGNE
LÕPPEMINE
• VOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE PEATUMINE
• VOLIKOGU ASENDUSLIIGE
• VOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE TAASTUMINE
• VOLIKOGU PÄDEVUS
• VOLIKOGU ÕIGUSAKTIDE NÕDED JA JÕUSTUMINE
• KONTROLL ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE ÜLE
• TÖÖANDJA KOHUSTUS VOLIKOGU LIIKME EES
• VOLIKOGU LIIKME ÕIGUS SAADA TEAVET

8. OMAVALITSUSORGANID II VALITSUS

• VALLAVANEMA JA LINNAPEA VALIMINE
• VALLAVANEMA JA LINNAPEA ÕIGUS
MOODUSTADA VALITSUS
• VALITSUSE VOLITUSE TÄHTAEG
• VALITSUSE PÄDEVUS
• MÄÄRUSTELE JA KORRALDUSTELE
KEHTIVAD NÕUDED JA NENDE
JÕUSTUMINE

9. VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES

• ÕIGUSAKTIDE ALGATAMISE ÕIGUS
• MUUDATUSTE TAOTLEMINE VOLIKOGU
JA VALITSUSE ÕIGUSAKTIDES

10. MAJANDUS JA EELARVE

MUNITSIPAALOMAND
MAJANDUSTEGEVUS
MAKSUD JA KOORMISED
ARENGUKAVA
EELARVE
MAJANDUSAASTA ARUANNE

11. TÖÖKORRALDUS

TÖÖVORMID
KEELEKASUTUS
VOLIKOGU ESIMEES
VOLIKOGU KOKKUKUTSUMINE
ARUTELU VOLIKOGUS
HÄÄLETAMINE VOLIKOGUS
UMBUSALDUS
TAGASIASTUMINE
VOLIKOGU KOMISJONID
VALITSUSE TÖÖKORRALDUS
VALLAVANAM, LINNAPEA
PROTOKOLL ISTUNGILT
VOLIKOGU TEGUTSEMISVÕIMETUS

12. KORRAKAITSEÜKSUS JA KORRAKAITSEAMETNIK

• KORRAKAITSEÜKSUS JA
KORRAKAITSEAMETNIK
• KORRAKAITSEÜKSUSE MOODUSTAMINE JA
KORRAKAITSEAMETNIKU AMETIKOHA
LOOMINE JA NENDE ÜLESANDED
• KORRAKAITSEÜKSUSE JA
KORRAKAITSEAMETNIKU KOOSTÖÖ
• KORRAKAITSEAMETNIKU VORMIRIIETUS JA
AMETITUNNUSED

13. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED

• OMAVALITSUSTEENISTUS
• SOTSIAALSED GARANTIID
• VALLA- VÕI LINNASEKRETÄR

14. OSAVALLA JA LINNAOSA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS

• OSAVALD JA LINNAOSA
• OSAVALLA JA LINNAOSA
MOODUSTAMINE
• OSAVALLA JA LINNAOSA VANEMA
AMETISSE NIMETAMINE JA AMETIST
VABASTAMINE
• ALEVIKU- JA KÜLAVANEM

15. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ

• KOOSTÖÖVORMID
• KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE
LIIDUD

16. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE

• SUHTED RIIGIORGANITEGA
• KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSE
JÄRELVALVE JA KONTROLL
• TEENISTUSLIK JÄRELVALVE

17. VASTUTUS

HEAKORRA- JA KAEVETÖÖD
KOERAD-KASSID
MENETLUS
TRAHVID

18. SEADUSE RAKENDAMINE

SEADUSE JÕUSTUMINE
ALEVITE JA LINNADE STAATUS
VOLIKOGU VOLITUSTE LÕPPEMINE
MAAVANEMATE JA MAAVALITSUSTE
VOLITUSED
• PÕHIMÄÄRUSED
• VASTUOLUD
• ÕIGUSAKTIDE KOOSKÕLA

19. HALDUSREFORM

• Sõna “haldusreform” võib
tähendada nii ulatuslikku avaliku
halduse reformi kogu riigi
tasandil, uute juhtimismudelite ja
-meetodite kasutuselevõttu või
hoopis omavalitsuste ühinemist.
Kuulaja seostab terminit tihti
kontekstiga milles ta mõistet on
kuulnud või on harjunud kuulma.
Seetõttu on haldusreformist
rääkides oluline mõiste sisu alati
täpsustada.

20.

• Haldusterritoriaalse korralduse
muutmine – ühe või mitme
omavalitsusüksuse baasil
moodustatakse üks või mitu uut
omavalitsusüksust. Algatus võib
tulla nii kohaliku omavalitsuse
volikogu, kui ka Vabariigi Valitsuse
poolt. Enamasti väheneb
haldusterritoriaalse korralduse
muutudes omavalitsusüksuste arv.

21.

• Piiride muutmine –protseduuri
poolest sarnane haldusterritoriaalse
korralduse muutmisele, kuid
omavalitsusüksuste arv jääb
samaks ja ühelt kohalikult
omavalitsuselt teisele kohalikule
omavalitsusele antakse üle väiksem
või suurem territooriumiosa.

22.

• Haldusterritoriaalne reform –
haldusterritoriaalse korralduse
muutmine, kus muudatused on
ulatusliku iseloomuga ning
algatatud Vabariigi Valitsuse
poolt. Eesmärgiks saab olla
optimaalsema haldusjaotuse
kehtestamine.

23.

• Regionaalhalduse reform – maakondliku
juhtimistasandi korrastamine, mille eesmärgiks
on ennekõike maakonna kui terviku
tasakaalustatud arengu tagamine. Sellega võib
kaasneda terve rida erinevaid alaeesmärke nagu
selgem funktsioonide jaotus, arenguks ja
funktsioonide täitmiseks vajaliku tulubaasi
loomine, kvaliteetsema avaliku teenuse
pakkumine kõigis suuremates tõmbekeskustes,
omavalitsusliku juhtimise teostamine maakonna
tasandil jne. Täpsemalt võib sellest lugeda
Regionaalhalduse kontseptsiooni projektist.

24.

• Haldusreform – ulatuslike
ümberkorralduse tegemine
avalikus halduses (riigi,
maakonna või kohaliku
omavalitsuse tasandil), mis võib
hõlmata uute juhtimismudelite
rakendamist, valdkondade ja
funktsioonide ümberjagamist või
halduspiiride muutmist.

25. HÜPOTEETILINE SEISUKOHT

TULEVIKKU SUUNATUD
TRADITSIOONILINE JA INNOVATIIVNE
MUUTUSTELE AVATUD
LÕIMUMISVÕIMELINE JA HEAD SUHTED
TEISTEGA
ÖKONOOMNE JA KULUTUSED PÕHJENDATUD
EFEKTIIVNE
LÕPPTULEMUSELE SUUNATUD JA
INIMKESKNE
ASJATUNDLIK JA PROFESSIONAALNE