Kristi Klaamann. Õiguskantsler

1. ÕIGUSKANTSLER

KRISTI KLAAMANN
2014

2.

Kõigil on õigus isiklikult või oma volitatud
esindaja kaudu pöörduda õiguskantsleri poole
(kui tema põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi on
rikutud).
See hõlmab nii avalikke ülesandeid täitvate
asutuste tegevust kui ka õigustloovate aktide
põhiseadusele ja seadusele vastavuse
kontrollimist.
Samuti võib õiguskantsleri poole pöörduda
eraõiguslike isikute vahel tekkinud
diskrimineerimisvaidluste korral.

3. ÕIGUSKANTSLERI INSTITUTSIOON

*Õiguskantsleri institutsioon loodi Eesti Vabariigis
1938. aastal jõustunud põhiseadusega, arvestades
Skandinaavia riikide kogemusi.
*Õiguskantsleri määramine tulenes vajadusest
tagada riigivõimu seaduslikkus ja anda õigusabi
tollasele Vabariigi Presidendile.
*Õiguskantsler oli ministri õigustega kõrgem
ametnik Vabariigi Presidendi juures,
aruandekohustuslik Vabariigi Presidendile.

4.

*Põhiseadusest lähtuvalt andis riigihoidja 7.
aprillil 1938 dekreedina välja õiguskantsleri
tegevuse korraldamise seaduse.
*Õiguskantsleri ametiruumid paiknesid Kadriorus
presidendi kantselei ruumides.
*Ametkond oli väikesearvuline: õiguskantsler,
kaks nõunikku (üks neist asetäitja), kantselei
sekretär ja masinakirjutaja.

5.

*Eesti õiguskantsleri institutsioon taastati
järjepidevuse alusel 1992. aasta põhiseadusega.
*1938. aasta põhiseaduse eeskujul õiguskantsleri
institutsiooni taasloomine näitas selle struktuuri
olulisust meie riigiehituses ja õiguskultuuris.
*Märkimist vajab seejuures siiski asjaolu, et enne
II maailmasõda oli õiguskantsler Vabariigi
Presidendi juures asuv institutsioon, kuna ka riik
ise oli presidentaalne.

6.

*1992. aasta põhiseaduse kohaselt on
presidendi ettepanekul Riigikogu poolt 7
aastaks ametisse nimetatav õiguskantsler
oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes
teostab järelevalvet seadusandliku ja
täidesaatva riigivõimu ja kohalike
omavalitsuste õigustloovate aktide
põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.

7.

Eesti riikluse areng tingis vajaduse luua ka
ombudsmani institutsioon, mille kaudu oleks
tagatud isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste
kaitse (õiguskantsleri ametikoht on kasutusel ainult
kolmes riigis: Rootsis, Soomes ja Eestis).
Ühiskonnas ja õigusteadlaste seas toimus
diskussioon selle üle, kas luua ombudsmani
institutsioon parlamendi juurde või siduda need
ülesanded õiguskantsleri ametikohaga.

8.

Õiguskantsleri seadus, mis jõustus 1. juunil
1999, andis ombudsmani ülesanded
õiguskantslerile.
Eestis on sellega loodud riigiõiguslikult
unikaalne olukord, kus ombudsmani
funktsioonid on ühendatud õiguskantsleri
ülesannetega.

9.

Anton
Palvadre
Eerik - Juhan
Truuväli
Allar Jõks

10.

12. veebruaril 2008 nimetati Riigikogu poolt
õiguskantsleriks Indrek Teder, kes andis
ametivande ja astus õiguskantsleri ametisse 10.
märtsil 2008.

11. EESTI MUDEL

Eesti õiguskantsleri institutsioon ei ole
seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei
ole poliitiline ega õiguskaitseasutus.
Õiguskantsleri institutsioon on loodud
põhiseadusega ning õiguskantsler lähtub oma
tegevuses üksnes põhiseadusest ja oma
südametunnistusest.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi
Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.
Õiguskantsler esitab kord aastas oma tegevuse
ülevaate Riigikogule.

12.

Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse
järele valvaja ja üldise petitsiooniorgani
funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on
rahvusvahelises plaanis ainulaadne.
Põhiseadus käsitab õiguskantslerit ennekõike kui
oma tegevuses sõltumatut ametiisikut, kes valvab, et
seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning
kohaliku omavalitsuse õigustloovad aktid oleksid
põhiseaduse ja seadustega kooskõlas.

13.

Teise olulise põhiseadusliku ülesandena täidab
õiguskantsler talle 25. veebruaril 1999 vastuvõetud
õiguskantsleri seadusega pandud ombudsmani ehk
õigusvahemehe funktsiooni.
Ombudsmani funktsiooni kohaselt kontrollib
õiguskantsler, kas riigiasutus järgib isiku põhiõigusi ja
vabadusi ning hea halduse tava.
1. jaanuaril 2004 jõustunud seadusemuudatustega on
Riigikogu ombudsmani ülesandeid veelgi laiendanud
– nüüd kontrollib õiguskantsler ka kohalikke
omavalitsusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning
avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid.

14.

Eesti Vabariigi õiguskantsler on
lasteombudsman, kelle ülesanne on laste
õiguste kaitse ja edendamine. 2011

15.

Neid omavahel tihedasti seotud ülesandeid
täites keskendub õiguskantsler põhiseaduse
aluspõhimõtete – inimväärikus, demokraatia,
õigus- ja sotsiaalriiklus – järgimise
kontrollimisele.
Seda, kas seadus või Vabariigi Valitsuse,
ministri või kohaliku omavalitsuse määrus on
kooskõlas põhiseadusega, on paljuski
võimalik hinnata selle teabe põhjal, mida
õiguskantsler on saanud põhiõiguste tagamist
kontrollides.

16. ÕIGUSKANTSLERI SÕLTUMATUS

Õiguskantsleril on põhiseaduse ja õiguskantsleri
seaduse järgi mitmeid juriidilisi tagatisi, mis
kindlustavad tema sõltumatuse.
Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla
mõne teise riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalikõigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna
tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse,
nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda
ettevõtluses.
Õiguskantsler on oma tegevuses teistest
riigivõimukandjatest sõltumatu.

17.

Õiguskantsler ei allu ühelegi riigiametnikule.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi
Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.
Oma lojaalsust kinnitab õiguskantsler Riigikogu ees
ametivande andmisega ning pärast seda astub ametisse.
Õiguskantslerit ei saa poliitilistel põhjustel vabastada, ta
tagandatakse ametist üksnes tahtlikult toimepandud kuriteo
eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast.
Samuti tagandatakse õiguskantsler ettevaatamatuse tõttu
toimepandud kuriteo eest, mille puhul on seadusega ette
nähtud vabaduskaotuslik karistus, süüdimõistva
kohtuotsuse jõustumise päevast.

18. Õiguskantsleri sõnaõigus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitel 

Õiguskantsleri sõnaõigus Riigikogu
ja Vabariigi Valitsuse istungitel
Põhiseadusest tulenevalt on õiguskantsleril sõnaõigus
Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitel.
Õiguskantslerile saadetakse Riigikogu ja Vabariigi
Valitsuse istungitele arutamiseks esitatud eelnõud ja muud
materjalid, mis eeldavad õiguskantsleri varajast teavitamist
seaduste ja määruste menetlemisest kuni nende
vastuvõtmiseni.
Õiguskantsler jälgib õigustloovate aktide vastavust
põhiseadusele ja esitab vajadusel oma seisukoha.
Vabariigi Valitsuse istungitele esitatud materjalide osas on
õiguskantsler sõnaõiguse kaudu põhimõtteliselt
realiseerinud eelkontrolli funktsiooni.

19. Ettepanek õigustloova akti kooskõlla viimiseks põhiseaduse ja seadusega 

Ettepanek õigustloova akti kooskõlla
viimiseks põhiseaduse ja seadusega
Põhiseaduslikkuse järelevalves on õiguskantsleri õiguseks ja
kohustuseks teha seaduse või määruse vastuvõtnud organile
ettepanek viia kooskõlla iga põhiseaduse ja seadusega vastuolus olev
õigustloov akt.
Põhiseadus sätestab tähtajaks kakskümmend päeva, mille jooksul
peab akti vastuvõtnud organ õiguskantsleri ettepaneku realiseerima.
Reeglina on õigusakti vastuvõtnud organ õiguskantsleri ettepanekuga
nõustunud ja viinud õigusakti põhiseaduse ja seadustega kooskõlla.
Kui aga õigusakti välja andnud organ ei nõustu õiguskantsleri
ettepanekuga, on õiguskantsleril õigus esitada Riigikohtule taotlus
tunnistada seaduse või määruse vaieldav säte kehtetuks.

20. Ettekanne Riigikogule 

Ettekanne Riigikogule
Põhiseaduse kohaselt on õiguskantsleri
ülesandeks analüüsida seaduste muutmise,
uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö
kohta talle tehtud avaldusi ning vajaduse
korral esitada Riigikogule ettekanne.
Ettekannete põhisisuks on kehtivate seaduste
ebapiisav regulatsioon, lünklikkus, vajadus
täpsustada mõnda seaduses kasutatud mõistet,
konkretiseerida sätestatud õigusi ja kohustusi.

21. Vastus Riigikogu liikme arupäringule 

Vastus Riigikogu liikme arupäringule
Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega
õiguskantsleri poole.
Arupärimisele tuleb õiguskantsleril vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul.
Aastas esitatakse õiguskantslerile Riigikogu liikmete
poolt keskeltläbi kuni 10 arupärimist.
Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele tuleb
vastata 10 tööpäeva jooksul vastavalt nende
saabumisest.
Aasta jooksul vastab õiguskantsler kuni 20-le
kirjalikule küsimusele.

22. Õiguskantsleri tegevuse ülevaade Riigikogule 

Õiguskantsleri tegevuse ülevaade
Riigikogule
Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogu
sügisistungjärgu täiskogu kolmandal töönädalal
parlamendile oma tegevuse ülevaate.
Ülevaade sisaldab aruannet seadusandliku riigivõimu ja
täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste
õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja
seadustega ning aruannet õiguskantsleri tegevusest
põhiõiguste ja vabaduste kaitsel.
Õiguskantsleri ülevaade avaldatakse Riigi Teataja lisas.

23. Õiguskantsleri usaldusväärsus

Õiguskantsleri poole pöördunud isikute ning
kantseleis läbi viidavate menetluste arv on
aastatega pidevalt kasvanud. Keskeltläbi igas
viiendas menetluses avastab õiguskantsler, et riigi
tegevus on läinud vastuollu põhiseaduse või
seadusega või rikkunud muul viisil kaebajate
õigusi.

24.

Õiguskantslerist on kujunenud tuntud ja
tunnustatud ametimees, kelle seisukohtadega
peavad arvestama nii rahvas, poliitikud kui ka
riigiametnikud. 93 % õiguskantsleri soovitustest ja
ettepanekutest täidetakse avaliku võimu poolt
vastuvaidlemata.

25. Missioon

Õiguskantsler on põhiseaduse aluspõhimõtete
sõltumatu järelevalvaja ja isiku põhiõiguste kaitsja.
Õiguskantsleri tegevus annab igaühele kindlustunde, et
Eesti riigivõim täidab inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse,
demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtetest tulenevad
kohustused.
Õiguskantsleri tegevus aitab kaasa õiguskorra kui terviku
legitiimsuse tagamisele ning seadusandja ees seisvate
väljakutsete tõhusale lahendamisele, tagades Riigikogule
ja avalikkusele erapooletu.

26. Põhiväärtused

Professionaalsus
kõrged ametioskused ja erialateadmised
kestev enesetäiendamine ja teaduslik tegevus
vastutus- ja kohusetundlik tulemusele suunatud
töössesuhtumine
teadlik ametitunnetus
Pühendumus
töö kõrge väärtustamine
missioonitunne ja sellest tulenev algatus
ametile kohane käitumine väljaspool tööaega
Pluralism
soosiv suhtumine seisukohtade mitmekesisusse
uuenduslikkus ja otsivus
arutelud ühise seisukoha kujundamiseks

27. Arengukava

Õiguskantsleri arengukava sisaldab järgmisi
peatükke:
Arengukava koht õiguskantsleri tegevuse
suunamisel
Eesmärkide saavutamise viis
Algatusvaldkonnad
Korralduslik lahendus