Kristi Klaamann. Kodanikuühiskond

1. KODANIKUÜHISKOND

KRISTI KLAAMANN
2014

2. KODANIKUÜHISKOND

Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu
ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid
ja rühmad teevad koostööd selleks, et
edendada oma huve ja väärtusi.
Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori
ja avaliku võimu mõju ühiskonnas –
seetõttu on mõnikord sünonüümina
kasutusel väljend kolmas sektor.

3.

Kodanikuühiskonna tähtis osa on
mittetulundussektor, aga vahel loetakse
selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi
parteisid, kohalikke omavalitsusi,
usuühendusi, ametiühinguid,
väikeettevõtteid jne. – seega mitte ainult
ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes
on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat
sektorit. Sellisel juhul on silmas peetud
nende tasakaalustavat mõju ühiskonna
teistele võimukeskustele.

4.

Termini
teine tähendus on
ühiskond, kus inimese
põhiõigused ja -vabadused on
kaitstud ning kus tal on võimalik
poliitilisi otsuseid mõjutada.

5.

Eesti kodanikuühiskonna arengu
kontseptsiooni (EKAK) definitsiooni järgi
mõistetakse kodanikuühiskonna all
“inimeste omaalgatuslikku koostööd oma
huvide järgimiseks ning avalike asjade
arutamises ja otsustamises osalemiseks,
samuti seda koostööd võimaldavaid
ühendusi, võrgustikke ja institutsioone”.

6.

Kodanikuühiskond tähendab suutlikku
avalikku sektorit (riigi- ja
omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud
institutsioonid), tugevat ärisektor
(aktsiaselts, osaühing, FIE) ja aktiivset
kolmandat sektorit (mittetulundusühing,
sihtasutus ja seltsing ).

7.

Hea kodanik:
tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et
elusolendid on asjadest tähtsamad
aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid
astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu
teeb tööd ja õpib kogu elu
austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi
ning täidab seadust ka väikestes asjades
tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab
kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks
austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev
hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele
põlvedele
tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri
on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast
Neid põhimõtteid järgides saab hea kodanik olla igaüks, hoolimata
kodakondsusest.

8. VABATAHTLIK TEGEVUS

Mis on vabatahtlik tegevus?
Kas teate, et neljandik Eesti elanikkonnast pühendab
osa oma vabast ajast vabatahtlikule tegevusele? Millega
on tegemist?
Vabatahtlikul tegevusel on kolm peamist tunnust:
1. tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult
ega sunniviisiliselt;
2. tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib
saada palju kasu ning tänutäheks ka kingitusi;
3. tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda,
kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.