Varauusaeg Rootsi aeg. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal

1. Varauusaeg Rootsi aeg

Vaimuelu Poola ja Rootsi
ajal
(7. – 10.tund)

2. Vastureformatsioon

16. sajandi teine pool ja 17. sajandi algus
on Euroopa ajaloos tuntud kui usupingete
ajajärk
Poola võimud taastasid Liivimaal katoliku
kiriku organisatsiooni
Luterlaste poolt üle võetud suuremad
kirikud anti katoliiklastele tagasi

3. Vastureformatsioon

Olulist osa rekatoliseerimises etendasid
jesuiidid. Nende toomist Liivimaale
korraldas paavsti saadik Antonio
Possevino
Aastal 1583 asutati Tartus jesuiitide
gümnaasium ja tõlkide seminar
Eesmärk: ette valmistada preestreid
kohaliku rahva hulgast

4. Luteri kirik Rootsi aja algul

Rootsi võimu ajal Eestis algas Luteri kiriku
ülesehitamine ( piiskop Joachim Jhering)
Liivimaal suurt osa luteri kiriku arengus
esindas superintendant (kõrgeim vaimulik)
Hermann Samson, kes võitles jesuiitide
vastu

5. Luteri kirik Rootsi aja algul

Protestantlik kirik jätkas nõiajahti ja ilmutas
Rootsi ajal erilist agarust nõidade
jälitamisel
Viimane nõiaprotsessil langetatud
surmaotsus viidi Eestis täide 1699. aastal

6. Luteri kirik Rootsi aja algul

17. sajandil jäi luteri usk eestlastele
võõraks
Aastal 1642 Pühajõe mäss (Urvaste
kihelkonnas Osilas)
Talupojad hävitasid Võhandu jõele
ehitatud mõisa vesiveski ( pühajõe
rüvetamine ja viljaikalduse põhjus)
Kohale saadetud sõjavägi vaigistas
talupojad

7. Rahvahariduse algus

Liivimaa kindralsuperintendant Johann
Ficher oli selle perioodi keskne
kirikutegelane
Luteri usu arusaam: inimene saab
õndsaks tänu usule
Siit tulenes eesmärk - õpetada iga
talupoeg lugema

8. Rahvahariduse algus

17. sajandi keskpaigas olid asutatud
esimesed talurahvakoolid
Suurimaks probleemiks oli koolmeistrite
puudumine
Aastal 1684 Tartu lähedale oli asutatud
õpetajate seminaar, mille praktilist tööd
korraldas Bengt Gottfried Forselius
(1660 – 1688)

9. Rahvahariduse algus

B. G. Forselius koos
õpilastega laeva
pardal
Aastal 1686 käis
Forselius Stockholmis
kuninga jutul, kaasas
kaks õpilast, kelle
teadmistega kuningas
igati rahule jäi

10. Rahvahariduse algus

11. Vanem eestikeelne kirjasõna

Aastal 1637 Tallinna Toomkiriku õpetaja
Heinrich Stahl koostas esimese eesti
keele grammatika
Aastal 1693 Johann Hornung koostas
ladinakeelse eesti keele grammatika
Hornungi kehtestatud reeglistikku tunneme
kui vana kirjaviisi (oli kasutusel kuni
19. sajandi keskpaigani)

12. Tartu ülikooli asutamine

Tartu ülikooli asutamise põhjused:
1) Rootsi riigivõimu soov kindlustada oma
positsioone Liivimaal
2) Sõdadest laastatud maa vajas haritlasi
3) Õppimine Saksamaa ülikoolides oli
Kolmekümneaastase sõja tõttu
muutunud võimatuks

13. Tartu ülikooli asutamine

Aastal 1632 oli asutatud Tartu ülikool
Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära
Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte
Ülikoolis õppisid Rootsi ja Soome päritolu
tudengid
Oma korralduselt Tartu ülikool oli sarnane
teiste Euroopa ülikoolidega