Tartu Ülikool

1. Vaimuelu

Uusaeg

2. Tartu Ülikool

1632 – TÜ oli avatud (Rootsi ajal)
1802 – TÜ oli taasavatud (Vene ajal)
Tartu Ülikool sai keiser Aleksander I-lt
laialdase autonoomia ja rahalise toetuse

3. Tartu Ülikool

Üliõpilaste arv:
19. sajandi algus – 100 tugengit
19. sajandi lõpp – 1800 tudengit
19. sajandi jooksul sai Tartus kõrghariduse
üle 430 eestlase

4. Haridusolud

Toimusid ümberkorraldused Venemaa
haridussüsteemis
Kogu impeeriumis hakkas töötama
neljaastmeline ühtluskool:
1) valla- ja kihelkonnakool
2) kreiskool (maakondades)
3) gümnaasium (kubermangulinnades)
4) ülikool

5. Haridusolud

Talurahvas alustas õppimist vallakoolis
ja jätkas kihelkonnakoolis
Aastal 1828 – rajati Tartusse
elementaarkoolideõpetajate seminaar
Eesmärk: ette valmistada rahvakooli
õpetajaid

6. Haridusolud

19. sajandi keskel algas üleminek
kohustuslikule koolisundusele (1870 –
1880)
Maarahva seas saavutati peaaegu täielik
lugemis- ja vähemalt 30 – 40%
kirjutamisoskus

7. Eestikeelne kirjasõna

19. sajandi I poolel sai valitsevaks
ilmalik kirjandus
Aastal 1806 hakkas ilmuma esimene
eestikeelne ajaleht Tarto Maa rahwa
Näddali – Leht
19. sajandi II poolel oli moodustatud
ühtne kirjakeel

8. Kiriklikud olud ja usuliikumised

Ühiskonna vaimuelu kujundajaks jäi
luteri kirik
Luteri kirik säilitas endise
valitsemiskorralduse ja laialdase
autonoomia

9. Kiriklikud olud ja usuliikumised

Ametlik riigiusk oli kreeka – katoliku
õigeusk (vahend impeeriumi äärealade
venestamiseks ja Balti erikorra
murendamiseks)
Jätkus vennaste- ehk hernhuutlaste
liikumine
1850 – Järvamaal ja Harjumaal nn
Maltsveti liikumine

10. Baltisaksa kultuurielu

Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli
Tartu (seotud ülikooliga)
Tallinnas esindasid baltisaksa kultuurielu
Tallinna Muinsuskaitseühing ja
Provintsiaalmuuseum

11. Baltisaksa kultuurielu

19.sajandi kultuurielus mängisid
tähtsat osa mitmesugused seltsid
Arhitektuuris valitses klassitsism
(mõisaarhitektuuris)
Arenes baltisaksa kirjandus

12. Klassitsism

Tartu Ülikooli peahoone ja hoone
Toompeal

13. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine

18. sajandil kasvas huvi eksootiliste ja
väikerahvaste vastu
Algas estofiilide liikumine, millega
liitusid esimesed eesti haritlased
(Fr.R.Kreutzwald, D.H.Jürgenson,
Fr.R.Faehlmann jt)

14. Fr.R.Kreutzwald ja Fr.R.Faehlman

15. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine

1838 – Õpetatud Eesti Selts (Tartu
Ülikooli juures – rajaja Fr.R.Faehlmann)
1842 – Eestimaa Kirjanduslik Ühing
(Tallinnas)

16. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine

Osa eesti haritlasi teenisid Venemaal:
Johann Köler – maalikunstnik
Philipp Karell – keiser Nikolai I ja
Aleksander II ihuarst
19.sajandi II poolel suurenes rahvakoolide
õpetajate arv, kellest sai kandev jõud
rahvuslikuks liikumiseks

17. Johann Köler ja Philipp Karell