Uusaeg. Talurahva omavalitsus

1. Uusaeg

Talurahva omavalitsus

2. Esimesed talurahvaseadused

1803 – talurahvaregulatiiv
1) talupojal on õigus vallasvarale
2) koormiste tõstmine on keelatud
3) korralikult talu majandanud talupojal
ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle
oma lastele pärandada

3. Esimesed talurahvaseadused

1804 – Liivimaa talurahvaseadus
1) talupojad jäid pärisorjadeks
2) talupoegade müük, kinkimine ja
pantimine oli keelatud

4. Pärisorjuse kaotamine

Aastal 1816 – Eestimaal
Aastal 1819 – Liivimaal
Tulemused:
1) Talupojad said vabaks talupojaseisuseks
2) Talupojad olid vabastatud ilma maata
3) Talupojad pidid talusid mõisnikelt rentima
turuhinnaga

5. Talurahvaseadused

1849 – Liivimaa talurahvaseadus
1856 – Eesti talurahvaseadus
1865 – Saaremaa talurahvaseadus
Sisu:
1) soodustasid üleminekut raharendile
2) andsid talupoegadele võimaluse
endale talu osta

6. Talurahva omavalitsuse kujunemine

19. sajandi algul mõisa kõrvale kujunes
talurahva omavalitsus – vallakogukond
Kogukonna keskseks institutsiooniks oli
vallakohus
Vallakohtul olid kõik talupoegadesse
puutuvad õiguslikud, poliitilised ja
administratiivsed funktsioonid

7. Talurahva omavalitsuse kujunemine

Vallakogukonna juhid valiti talupoegade
seast
Need ametimehed kinnitas ametisse
mõisnik õigusega neid tagandada
Talupoegade omavalitsus vabanes aadli
kontrolli alt aasta 1866 vallareformiga

8. Talurahva koormised

1) Teotöö: nädalategu ja hooajaline
abitegu
2) Riiklikud koormised: pearaha ja
nekrutiandmine
3) Kogukondlikud koormised: teede
korrastamine, magasiaida ehitamine,
kooli ehitamine jms

9. Passikorralduse seadus

Aastal 1863 - ühine passikorralduse
seadus (kolme Balti kubermangu jaoks)
Põhjus: - pärisorjuse kaotamine
- talupoegade liiklusvabadus
Tulemus: - hoogustas väljarändamise
Venemaale, kus loodeti leida
maad

10. 1866. aasta vallareform

Valla tähtsaim ametimees oli
vallavanem
(valiti taluperemeeste hulgast)
Vallavanem koos abilistega moodustas
vallavalitsuse

11. 1866. aasta vallareform

Valla omavalitsus:
- vallavanem
- vallavanema abiline
- täiskogu (päris- ja rendiperemehed +
1/10 maatameeste esindajatest)
- valla volikogu (valib täiskogu /
3 – 24 liiget)
- vallakohus

12. 1866. aasta vallareform

Tagajärg:
- kogukondliku omavalitsuse
vabastamine mõisnike eeskoste alt
- kogukondlik omavalitsus jäi püsima kuni
tsaariaja lõpuni