Loeng 3_Kompleksühendid

1.

Kompleksühen dite mõiste
Ühtne kompleksühendite mõiste puudub. Kompleksühen ditena mõistetakse
eelkõige metallikatioonide (või mõnel juhul ka neutraalsete metalli aatomite)
osavõtul tekkinud keerukamaid ühendeid. Laiemas mõttes saab kompleksühenditena
käsitleda aga ka mitmeid mittemetalliühendeid, näiteks ammooniumühendeid,
hapnikhappeid ja nende sooli jms.
Kompleksühendid ehk koordinatiivsed ühendid on ühendid, mis sisaldavad nn.
koordinatiivseid ehk doonor-aktseptorsidemeid, mille korral üks aatom (doonor)
annab sideme moodustamiseks vaba elektronipaari, teine aatom (aktseptor) annab
sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Kordinatiivsed sidemed on sidemed, mis on
tekkinud doonoraktseptor mehhanismi järgi. Kompleksid võivad tekkida nii doonoraktseptor mehhanismi järgi kui elektrostaatilise mõju tulemusena.

2.

Kompleksühendi struktuur
Zn ( NH 3 ) 4 CI 2
ligandid
kordinatiivsetesidenete abil
seotud min gi arv molekulevõi ioone
2+
0
Zn ( NH 3 ) 4
kompleksi sisesfäär
tuum + ligandid
CI 2−1 → välissfäär

3.

Katioonsed kompleksid
[Cu(H2O)6]Cl2 – heksaakvavask(II)kloriid.
[Zn(NH3)4]CI2 – tetraamiintsinkkloriid
[Fe(H2O)6]SO4 – heksaakvaraud(II)sulfaat
[Co(CO3)(NH3)4]CI –
tetraamiinkarbonatokoobalt(III)kloriid
[Al(OH)2(H2O)4]NO3 –
tetraakvadihüdroksoalumiiniumnitraat
[Ni(H2NCH2CH2NH2)3]C2O4
Trisetüleendiammiinnikkel(II)oksalaat
Kompleksanioonid – anioonsed kompleksid
K3[Fe(CN)6]-kaaliumheksatsüanoferraat(III)
Na3[Co(NO2)4CI2] –
naatriumdiklorotetranitrokobaltaat(III)
Na2[SO4] – naatriumtetraokosulfaat(VI)
K2[BeF4]-dikaaliumtetrafloroberüllaat
Neutraalsed kompleksid
[Zn(OH)2(H2O)2] diakvadihüdroksotsink
[PtCl4(NH3)2]
diammiintetrakloroplaatina(IV)
[Fe(CO)5]
pentakarbonüülraud(0)
Vitamiin B12

4.

Kompleksühendi nimetuse reeglid
1. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom
või –ioon.
2. Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne.
3. Kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline eesliide (etüleendiamiin-) või kui
ligand annab metalliga mitu sidet (etüleendiamiin-, oksalato-), kasutatakse
eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne.
4. Anioonsete ligandide nimetused lõppevad o-ga (vt tabel 3).
5. Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a mõnedel
ligandidel (vt tabel 3).
6. Ligandid loetletakse üles tähestiku järjekorras, arvestamata arvu näitavat
eesliidet. MITTE ALATI!
7. Metalli oksüdatsiooniaste näidatakse rooma numbriga.
8. Negatiivse laenguga kompleksi nimes lisatakse metalli nimetusele liide –aat (vt
tabel 2).
9. Kui metalli sümbol tuleneb tema ladinakeelsest nimest, kasutatakse aniooni
nimes seda ladinakeelset nimetust (vt tabel 2). ANIOONSETE KOMPLEKSIDE
KORRAL!
10. Katiooni nimetus antakse enne aniooni.
Keemilises valemis tuuakse anioonsed ligandid enne neutraalseid, nimetuses
aga järgitakse tähestikulist järjekorda.

5.

Tabel 3. Erinevate ligandide nimetused kompleksühendites.
Aniooni nimetus Ligandi nimetus Aniooni nimetus Ligandi nimetus
kloriid Cl klorosulfaat SO 42sulfatobromiid Br bromokarbonaat CO32karbonatotsüaniid CN tsüanooksalaat C2O42oksalatooksiid O 2oksotiotsüanaat SCN - tiotsüanatohüdriid H hüdridonitrit NO 2nitro (nitrito) -
kloriid Cl -
kloro-
isotiotsüanaat
NCS-
isotiotsünato-
bromiid Br -
bromo-
amiidioon NH2-
amido-
hüdroksiid OH -
hüdrokso-
etanaatioon
CH3COO-
atsetato-
Neutraalsed
Ligandi nimetus
Neutraalsed
Ligandi
molekulid
nimetus
molekulid
H2O
akva
NO
nitrosüül
NH3
ammiin
CO
karbonüül

6.

Tabel 4. Eesliited.
1
Ei nimetata
6
heksa
2
di
7
hepta
3
tri
8
okta
4
tetra
9
nona
5
penta
10
deka

7.

Tabel 2
Elemendi Aniooni nimetus
alumiinium aluminaat
antimon
antimonaat
berüllium berüllaat
elavhõbe merkuraat
gallium
gallaat
germaanium germanaat
hafnium hafnaat
hõbe
argentaat
indium
indaat
kaadmium kadmaat
koobalt
kobaltaat
kuld
auraat
Elemendi Aniooni nimetus
nikkel
nikelaat
osmium
osmaat
pallaadium palladaat
plaatina
platinaat
plii
plumbaat
raud
ferraat
tina
stannaat
titaan
titanaat
tsink
tsinkaat
vanaadium vanadaat
vask
kupraat
vismut
bismutaat

8.

Katioonsed kompleksid
[Cu(H2O)6]Cl2 – heksaakvavask(II)kloriid.
[Zn(NH3)4]CI2 – tetraamiintsinkkloriid
[Fe(H2O)6]SO4 – heksaakvaraud(II)sulfaat
[Co(CO3)(NH3)4]CI –
tetraamiinkarbonatokoobalt(III)kloriid
[Al(OH)2(H2O)4]NO3 –
tetraakvadihüdroksoalumiiniumnitraat
Kompleksanioonid – anioonsed kompleksid
K3[Fe(CN)6]-kaaliumheksatsüanoferraat(III)
Na3[Co(NO2)4CI2] –
naatriumdiklorotetranitrokobaltaat(III)
Na2[SO4] – naatriumtetraokosulfaat(VI)
K2[BeF4]-dikaaliumtetrafloroberüllaat
Neutraalsed kompleksid
[Zn(OH)2(H2O)2] diakvadihüdroksotsink
[PtCl4(NH3)2]
diammiintetrakloroplaatina(IV)
[Fe(CO)5]
pentakarbonüülraud(0)

9.

Liigitus ligandide tüübi järgi
Ligandide tüübi järgi:
akvakompleksid
– [Fe(H2O)6]3+ heksaakvaraud(III)ioon
– [Al(H2O)6]3+ heksaakvaalumiiniumioon
Vesialahused tavaliselt happelised. Side ei ole nii püsiv kui anioonidel.
ammiinkompleksid
– [Cu(NH3)4]2+ tetraammiinvask(II)ioon
Iseloomulikud d-elementidele IV periood (Co, Cu,Ni, Zn, Hg). Neist kõige
stabiilseimaid komplekse moodustab Co. Cu analoogid moodustavad
ebapüsivaid ammiinkomplekse.Tekivad tavaliselt ammoniaagi liiapuhul.
tsüanokompleksid
– [Fe(CN)6]3- heksatsüanoferraat(III)ioon
karbonüülkompleksid – [Fe(CO)5] pentakarbonüülraud
fluorokompleskid – BF4- tetrafluoroboraatioon
hüdroksokompleksid – [Al(OH)6]3heksahüdroksoaluminaatioon
Tekitavad aluselise keskkonna, kroom moodustab akvakomplekse

10.

Liigitus välissfääri järgi ehk happeliste aluseliste omaduste järgi.
a)Välissfääri koostise (happe-aluse iseloomu) järgi:
komplekshapped – H[AuCl4]; H2[PtCl6]; H2[SiF6].
kompleksalused – [Ag(NH3)2]OH; [Cu(NH3)4](OH)2,
kompleks-soolad – K3[Fe(CN)6]; [Cr(H2O)6]Cl3.
Komplekshapped ja -alused on reeglina tugevad happed ja alused.
Kompleksimoodustaja side ligandidega on tugev, mistõttu side välissfääriga
on nõrk, seega välissfäär dissotsieerub kergesti.

11.

Andke nimetus kompleksühendile/kompleksioonile
[Pt(NH3)3]+
[Co(NH3)3Cl3]
[Co(NH3)5Cl]Cl2
K3[Fe(C2O4)3]
Na2[Sn(OH)6]
K2Na[Co(NO2)6]

12.

13.

Kompleksonomeetria – kasutatakse erinevate metallikatioonide määramiseks
farmaatsias.
EDTA - etüleendiammiintetraetaanhape e.
etüleendiammiintetraatsetaat
http://www.titrations.info/EDTA-titrationmagnesium

14.

I3 -
Kordsed sidemed, küllastamata rasvhapped
Rikutakse bakterite ja seente
Ainevahetusprotsess – toimub
mikroorganismide inaktiveerimine.
I 2 + H2 O
HIO + HI
Hüpojodiidhape vesinikjodiidhape
Toime aine:
Polüvidoonjodiid
Abiained:
makrogool 400, makrogool 4000,
puhastatud vesi,
Naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO3)

15.

Jood on mittemetalliline keemiline element, mida saadakse peamiselt
merevetikaist. Jood on organismile vajalik kilpnäärmehormoonide
sünteesimisel ning põhiainevahetuse kiirendajana. Väikese annusena võib
jood ajuripatsi ehk hüpofüüsi kaudu pärssida kilpnäärme funktsiooni selle
ületalitluse korral. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme alatalitluse (hõõtsik,
kretinism).
Jooditinktuur (5–10%-line joodi piirituslahus) on tõhus
desinfektsioonivahend, mis toimib mikroobe, seeni ja viirusi
hävitavalt, ka mikroobide spoorid on joodile tundlikud. Seepärast
kasutatakse seda nahapinna desinfitseerimiseks põhiliselt
operatsioonide eel, samuti nahakahjustuste korral. Jood kuulub ka
mitmete röntgenkontrastainete koostisse.
Mõned inimesed on joodi suhtes ülitundlikud. Neil võib jood tekitada
nahalöövet, nõgestõbe, nohu, näoturset, pisara- ja süljevoolu. Joodi ei tohi
kasutada koos vesinikperoksiidilahusega ega elavhõbedaühendeid
sisaldavate desinfektsioonivahenditega, sest jood moodustab
elavhõbedaga reageerides söövitava elavhõbedijodiidi. Joodipreparaate ei
soovitata kasutada rasedatel: jood võib nahapinnalt imenduda sellises
koguses, et mõjutab loote kilpnääret.

16.

Jooditinktuur (5–10%-line joodi piirituslahus) on tõhus
desinfektsioonivahend, mis toimib mikroobe, seeni ja viirusi hävitavalt,
ka mikroobide spoorid on joodile tundlikud. Seepärast kasutatakse
seda nahapinna desinfitseerimiseks põhiliselt operatsioonide eel,
samuti nahakahjustuste korral. Jood kuulub ka mitmete
röntgenkontrastainete koostisse.
Alkohol (CH CH OH) + jood (I )
3
Sarnane lahustab sarnast!
• Polaarne molekul lahustub
polaarses lahustis!
• Mittepolaane mittepolaarses lahustis!
KI + I2 + H2O
KI3 + H2O
2
2

English Русский Правила