Похожие презентации:
Nimisõnatuletus. Deminutiivid. Augmentatiivid. Эстонский язык
1. Nimisõnatuletus. Deminutiivid. Augmentatiivid.
NIMISÕNATULETUS. DEMINUTIIVID.AUGMENTATIIVID.
Ivanov Artjom IK 3
2. Nimisõnatuletus – словообразование существительных
NIMISÕNATULETUS – СЛОВООБРАЗОВАНИЕСУЩЕСТВИТЕЛЬНЫХ
Üldiselt liitub -kond nimetava tüvele:
laud + -kond > laudkond
ainult ne-, line-, lane-liiteliste sõnade puhul s-tüvele:
naine : nais(e -> Ø) + -kond > naiskond, tööliskond, haritlaskond.
Ka ja-liite puhul lisandub alustüvele -s: õpetaja + -s > õpetajaskond, lugejaskond.
3. Nimisõnatuletus
NIMISÕNATULETUSTähele tuleb panna kond-tuletiste õigekirja: tüve ja liite piiril tekkivas
kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik häälikud ühe tähega:
fänn > fänkond
lipp > lipkond.
See reegel ei kehti, kui tüvi lõpeb k-ga ehk sama häälikuga, millega kond-liide
algab:
kesk > keskkond, salkkond, õhkkond.
4. Deminutiivid – уменьшительная форма прилагательного, существительного.
DEMINUTIIVID – УМЕНЬШИТЕЛЬНАЯФОРМА ПРИЛАГАТЕЛЬНОГО,
СУЩЕСТВИТЕЛЬНОГО.
Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna.
Eesti keeles on selleks harilikult ke-, -kene ja -u tuletis.
Poisike - 'poiss‘, pisikese - 'väikese, marjukene, pätsu ‘karu’, punnu,
5. Augmentatiivid – увеличительная форма
AUGMENTATIIVID – УВЕЛИЧИТЕЛЬНАЯФОРМА
Augmentatiiv ehk suurendussõna on eelmise vastandina suurendava tähendusega
sõna.
Iseloomulikke eesti augmentatiiviliiteid on -kas.
Näiteks: ulakas, jumikas, jurakas, jõmakas, kolakas, kõmakas, käntsakas, pirakas.