Eesti. Muinasaeg (esiaeg)

1. 1) EESTI MUINASAEG (ESIAEG)

Eesti ajalugu gümnaasiumile I
peatükkide 1-6 küsimusi ja võimalikke
vastuseid koos teemakohase
visuaalmaterjaliga

2. Eesti muinasaeg (esiaeg)

1) Tähtsamad Eesti esiaja perioodid, muististe kui
ajalooallikate eripära.
2) Inimeste eluolu, näited tegevusaladest ja nende
muutustest esiajal.
3) Esiaja eestlaste suhted naaberrahvastega ja
vastastikused mõjutused.
4) Eesti halduskorraldus ja majanduse areng esiaja lõpul.
5) Mõisted:
arheoloogiline kultuur, muistis, muinaslinnus, kalme,
maakond, kihelkond, malev, animism.

3. Eesti keskaeg

1) Balti ristisõja põhjused, kulg ja tulemused erinevate
osaliste vaatenurgast.
2) Muutused Vana-Liivimaa riiklikus korralduses ja
poliitilisel kaardil, suhted naaberriikidega.
3) Jüriöö ülestõusu tähtsus ja tähendus ajaloolise
narratiivina.
4) Eesti keskaja ühiskond: läänikord, talurahva õiguslik
seisund ning majanduslik olukord, kästöö ja
kaubandus, eluolu linnades; seosed Eesti ja Euroopa
ajaloo vahel keskajal.

4. Eesti keskaeg

5) Eesti keskaja kultuuri põhijooned ning ristiusu mõju
Eesti kultuurile, vaimuelule ja väärtushinnangute
muutumisele; kultuuriline järjepidevus.
6) Mõisted:
Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus,
sunnismaisus, adramaa.
7) Isikud:
Lembitu, Kaupo, piiskop Albert, kroonik Henrik

5. Üleminekuaeg keskajast uusaega Eestis

1) Rahvusvahelised suhted Läänemere piirkonnas
16.sajandil.
2) Liivi sõja eellugu, kulg ja tulemused.
3) Muutused riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil
sõdade ajal.
4) Reformatsiooni mõju ja tähtsus eesti kultuuriloos;
muutused mentaliteedis ning vaimuelus.
5) Isikud:
Balthasar Russow, Ivan IV, Wolter von Plettenberg

6. 1.Eesti loodusolude kujunemine. Ajaloo allikad ja põhiperioodid.

Jääaeg. Eesti maastiku kujunemine.
Muinasaeg ja selle allikad. Muinasaja
periodiseerimine. Ajalooline aeg ja selle
periodiseering. Kirjalikud ajalooallikad.

7. 1.Eesti loodusolude kujunemine. Ajaloo allikad ja põhiperioodid.

1. Kas Eestis võis inimesi elada ka enne IX
aastatuhandet eKr? Põhjendage oma arvamust.
2. Tooge näiteid, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti
maastiku kujunemist.
3. Millistele allikatele toetudes uuritakse
muinasaega? Millised neist allikatest on teie
arvates kõige usaldusväärsemad?
4. Miks dateeritakse eri maades muinasaega
erinevalt?
5. Millal algab ajalooline aeg? Mis on ajalooline
aeg?

8. Eesti ala asustus jääajal

• Eesti alale võis inimeste eellasi või inimesi jõuda jääaja soojematel vaheaegadel,
sest siit on leitud jahiloom mammuti jäänuseid vanemast ajast
• Näiteks Eestist palju rohkem põhjas asuvast Kesk-Soome Susiluola kaljukoopast on
leitud kivist tööriistu vanusega kuni 125 000 aastat
• Erinevalt Soomest puuduvad Eestis graniidist kaljukoopad ja hilisem jääkiht on
ilmselt kõik varasemate asukate jäljed minema pühkinud
• Eesti ala vabanes jää alt umbes 11 000 a eKr, tolleaegsete põhjapõdraküttide
elukohti on aga leitud Leedus, Lätis ja Pihkvamaal
Mammutijäänuste leiukohad Eestis (pruuniga
dateeritud, rohelisega dateerimata leiukohad).

9. Jääaja mõju Eesti maastikule

• Ligi kilomeetri paksused jääkihid liigutasid ümber liiva-, savi ja kruusamasse ning
hõõrusid välja Põhja-Eesti paepinna
• Jää sulamisel jäid maha kivist rändrahnud, Kesk-Eesti piklikud voored ja Lõuna-Eesti
mägede kuplid, kujunesid järved ja jõed
• Jää taandumisest alates 13 000 aastat tagasi on Loode-Eesti maapind tõusnud
varasemast tasemest üle 100 meetri ülespoole
• Balti jääpaisjärve läbimurre Rootsi kaudu 11 500 aastat tagasi alandas Läänemere
pinda 25 meetri võrra

10. Esiaja uurimise allikad

• Arheoloogilised muistised (asulakohad, linnused, kalmistud) ja neist kaevamistel
leitud ehitiste jäänused, luustikud ning esemed
• Hilisemast ajast pärinevates etnograafilistes andmetes ja rahvaluules võib olla
säilinud esiaega ulatuvaid pärimusi, kombeid ja oskusi
• Eesti keele arengu ja laensõnade põhjal saab teha järeldusi keele päritolu ja
varasema kokkupuute kohta teiste rahvastega
• Kõige hilisemast ajast on teada mõned teateid kaugemate ja lähemate naabrite
kirjalikes allikates (kroonikad, saagad, ruunikivid)

11. Esiaja dateerimise eripärad eri maades

• Esiaega periodiseeritakse tööriistade materjali järgi, milleks oli algselt kivi, siis
pronks ja seejärel raud (kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg)
• Eesti esiaeg algab alles pärast viimast jääaega nn keskmise kiviajaga (mesoliitikum),
sest maa oli varem jääkatte all ja sellest puuduvad muistised
• Kui noorem kiviaeg (neoliitikum) algab lõuna pool maaharimisele üleminekuga, siis
Eestis loetakse alguseks ennekõike savinõude kasutusele võtmist
• Looduslikud tingimused olid lõunas maaharimiseks soodsamad, ühiskond arenes
kiiremini ja tsivilisatsioon kujunes varem kui Põhja-Euroopas

12. Ajaloolise aja algus maailmas, Euroopas, Eestis

• Üldajaloos algab ajalooline aeg tsivilisatsiooni (riiklus, kõrgkultuur) kujunemisega ja
seda uuritakse peamiselt kirjalike allikate põhjal
• Tsivilisatsioon tekkis 3.at-l eKr Mesopotaamias ja Egiptuses, levis sealt Vahemere
ümbrusse, kus 1.at eKr kujunes Kreeka-Rooma antiikkultuur
• Keskajal levis kristlik tsivilisatsioon Põhja- ja Ida-Euroopasse seoses riigi
kujunemise ja ristiusu vastuvõtmisega 10.-12.sajandil
• Eesti ajalooline aeg algas vallutusega 13.sajandi alguse ristisõjas, millega maa
kristianiseeriti, kujunes riiklus ja sündmusi kajastavad kirjalikud allikad

13. Eesti kujunemine ja esiaja uurimine

1. Mis teeb esiaja uurimise raskemaks võrreldes
hilisema ajalooga? Selgitage.
2. Milles seisneb Eesti esiaja eripära võrreldes
lõunapoolsete aladega? Selgitage.

14. 2.Eesti muinasaeg. Kiviaeg.

Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum.
Asulakohad. Töö- ja tarberiistad. Elatusalad.
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum.
Kammkeraamika kultuur. Nöörkeraamika
kultuur.

15. 2.Eesti muinasaeg. Kiviaeg.

1. Selgitage mõiste arheoloogiline kultuur. Millised
arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti
kiviajale?
2. Leidke seoseid mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi
ja elatusalade vahel.
3. Milles erinevad neoliitikumi inimeste oskused
keskmise kiviaja inimese omadest?
4. Kuidas muutus Eesti ala asustuspilt neoliitikumis
võrreldes varasema perioodiga? Millest olid need
muutused tingitud?
5. Tooge näiteid, mille põhjal võib oletada religiooni
olemasolu neoliitikumi inimestel.

16. Arheoloogiline kultuur. Eesti kiviaja arheoloogilised kultuurid

• Arheoloogiline kultuur on ühelaadsete muististe kogum, mis peegeldab sarnasust
neid kasutanud elanike tegevusalades ja eluviisis
• Eestis on vanim mesoliitiline Kunda kultuur mis levis Soomest Leeduni, tänapäeval
seostatud soomeugrilastega (vanim leiukoht Pulli asula 9000 eKr)
• Umbes 4200 eKr levis neoliitiline kammkeraamika kultuur Lätist Põhja-Soome ja
Loode-Venemaani, varem seostati soomeugrilaste tulekuga
• Umbes 3000 eKr nöörkeraamika kultuur Volgast Reini jõeni ja Soome-Skandinaavia
lõunaosas, varem seostati indoeurooplaste tulekuga

17. Mesoliitikumi (9000 – 4200 eKr) inimeste oskused, eluviis ja elatusalad

• Tööriistu valmistati jahil tapetud loomade luudest ja sarvedest, mille jaoks oli eriti
sobiv metsade suurim jahiloom põder
• Oskus luust õngekonkse, ahinguid ja tuurasid valmistada andis võimaluse kala
püüda ja hülgeid küttida ka talvisel ajal
• Teravate servadega tööriistu valmistati tulekivi kõrval Eestis levinud kvartsist, kirvel
lihviti tera ja seoti varre külge kirvesilma puurimata
• Asulad koosnesid ühest jahipiirkonnast elatuvast 2-4 perest ja paiknesid veekogude
lähedal, kus oli hea püüda kalu, kopraid ja hülgeid

18. Neoliitikumi (4200 – 1800 eKr) inimeste oskused ja elatusalad

• Neoliitikumis osati kivi üleni lihvida ja sellesse auku puurida ning kivikirved sai
selle tõttu kindlalt varre külge kinnitada
• Umbes 5500 eKr hakati tegema keraamikat, mille tõttu sai hakata toitu valmistama
ja säilitama nõudes
• Nöörkeraamika kultuuris tegeleti loomakasvatusega, lisaks koerale kodustati
kitsed, lambad, veised ja sead
• Umbes 4200 eKr algas maaharimine, kus otra, nisu ja kaera kasvatati kõblastega
haritavatel põldudel, mida saadi aletamise teel

19. Muutus neoliitikumi asustuspildis

• Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid sarnaselt Kunda kultuuriga veekogude
ääres, mererannal või väikesaartel
• Kammkeraamika kultuur oli küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate
ühiskonna kõrgaeg
• Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid rohkem sisemaal, kus leidus rohumaid
koduloomadele ja sobivat mullakihti maaharimiseks
• Nöörkeraamika asulad on õhukese kultuurikihiga, millest järeldatakse, et
kogukonnad olid jagunenud üksikperedeks

20. Neoliitikumi inimeste religioossed uskumused

• Kammkeraamika kultuuris hakati lahkunuid matma asulasse, pandi kaasa tööriistu
ja ehteid eluks teises ilmas
• Luust või merevaigust valmistati loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi,
mida võib seostada maagiliste uskumustega
• Nöörkeraamika kultuuriga matmiskombed muutusid ja kalmed rajati asulast
eemale maapinnast kõrgemale künkale
• Surnud asetati külili magamise asendis, võimalik, et kinni seotult, mis näitab
surnute kartmist elavate poolt

21. Lisamaterjal

Arheoloog Ain Mäeots raadiosaates Eesti lugu – kiviaeg koos illustratsioonidega 1/1-1/6

22. 3.Eesti muinasaeg. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg.

Vanem pronksiaeg. Noorem pronksiaeg.
Asustus, majandus ja ühiskond.
Eelrooma rauaaeg. Rooma rauaaeg.
Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed.

23. 3.Eesti muinasaeg. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg.

1. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada
vajaduse kindlustatud asulate järele? 18,19,21
2. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad
kiiremini kui sisemaa? 19,21
3. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja
matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita
ühiskondlike suhete kohta? 18,19,21,22
4. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste
elu? 21,22,23
5. Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal
rauaajal võrreldes pronksiajaga? 19,22,23

24. Pronksiaja (1800/u 1.aastatuhat eKr) muutused ühiskonnas ja kindlustatud asulad

Põlluharimise ja karjakasvatuse esiletõusuga tekkis varanduslik ebavõrdsus
Kindlustatud asulates elasid ilmselt rikkamad maaomanikud
Skandinaaviaga kauplemine ja pronksesemete valamine tõid suurt tulu
Kindlustatud asulad võisid olla pealike („kuningate“) residentsid

25. Rannikupiirkondade kiirem areng pronksiajal

Pronksi jaoks toodi toormaterjal (vask, tina) Skandinaaviast
Skandinaavia eeskujul põllusüsteem, kivikalmed ja kultuslikud lohukivid
Kergemini haritavad mullad, millel kujunesid põlispõllud
Sisemaal tihedamad metsad, jätkus alepõllundus

26. Pronksi- ja vanema (Rooma) rauaaja (1.-5.sajand) matmiskombed

Pronksiajal maeti peremees ringiga ümbritsetud kivikirstkalmesse
Rooma rauaajal põletusmatustega nelinurksed tarandkalmed
Kivikalmetesse maeti ilmselt ainult jõukad maaomanikud
Tarandkalmetes ehted, kuid puuduvad relvad – Rooma rauaajal rahuaeg?

27. Rooma rauaajal kohaliku raua valmistamisega toimunud muutused ühiskonnas

Rauda sai kohalikust soomaagist kõikjal sulatada – kasutamine levis üle Eesti
Rauda tootev uus eliit kauples peamiselt lõunapoolsete balti hõimudega
Korrapärane põllusüsteem - kas maa maksustamise algus?
Raud tugev, leidis pronksist rohkem kasutamist

28. Elatusalade muutused vanemal (Rooma) rauaajal

Üksiktaluline asustus levis üle Eesti
Põlluharimine, karjakasvatus said põhitööks, vilja jätkus müügiks Eestist välja
Pronks jäi ehete valmistamiseks, relvad ja tööriistad valmistati rauast
Kaubandus läbi balti hõimude Rooma provintsidega

29. 4.Eesti muinasaeg. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg.

Linnuste rajamine. Külad ja põllud. Kalmed.
Aarded ja ohvriannid. Rahutud ajad.
Sündmused lõunakaares. Meretagused
sõbrad ja vaenlased. Suhted idanaabritega.
Esimene vabadusvõitlus.

30. 4.Eesti muinasaeg. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg.

1. Tooge näiteid maastikuelementide kasutamisest
linnuste rajamisel. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti
linnused ülejäänud Eesti linnustest? 24,25
2. Kas teie arvates oli kujunemas vaadeldaval perioodil
ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust.
25,26,27
3. Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta
viikingiajal. 27,28
4. Mida võib viikingiaja leidude põhjal väita tolle
perioodi kaubanduse kohta Eestis? 28
5. Milline tähendus on Eesti ajaloos perioodil 10301061? 28,29

31. Linnuste rajamine keskmisel (450-800) ja nooremal rauaajal (800-1200)

Kasutati looduslikke künkaid mida kindlustati vallidega
Valle hoidsid koos palgid või paekividest kuivmüür (sideaineta)
Valle rajati neemikule või voorele, mägilinnus looduslik
Lääne-Eesti linnuste vallid täielikult inimeste rajatud (ringvall-linnused)

32. Ühiskonna kihistumine keskmisel rauaajal ja viikingiajal (800 – 1100)

Linnused koos asulaga olid ilmselt ülikute residentsid
Rahva enamus elas külades, mis olid maksustatud
Põllud jagati ribadeks, kus küla ühiselt töötas
Enamik matuseid vaesed, üksikud hauakambrid aga väga rikkad

33. Eestlaste sõjaline tase viikingiajal

Viikingite sõjakäigud Eestisse, mida kinnitavad arheoloogilised andmed
Püsivaid vallutusi viikingite poolt ei toimunud
Eestis langesid Rootsi kuningas Ingvar, Norra kuningapoeg Halfdan Valge
Rootsi ruunikividel Eestis hukkunud viikingite nimed

34. Kaubandus viikingiajal (800 – 1100)

Keskmisel rauaajal taastus kaubandus Skandinaaviaga
Eestist möödus viikingite kaubatee Bütsantsi ja Araabia Kalifaati (nn idatee)
Eestist leitud Reini jõe ääres valmistatud mõõkasid ja araabia hõbemünte
Idamaise raha koguarv (5000) suurem kui põhja- või lõunanaabritel

35. Kiievi-Vene riigi vallutuskatse 1030-1061 Eesti ajaloos

• Kiievi suurvürst Jaroslav Tark vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks
• 1054 võitsid eestlased Novgorodi väge, kuid Kiievi vürst Izjaslav põletas Keava
linnuse Harjumaal
• 1060 saatsid eestlased maksukogujad minema, vallutasid 1061 Tartu ja ründasid
Pihkvat
• Kiievi-Vene ekspansioon Eestis ebaõnnestus (9.-10.sajandil olid Kiievil tšuudidega
(läänemeresoomlaste nimetus) head suhted)

36. 5.Eesti muinasaeg. Eestlased muinasaja lõpul.

Elatusalad. Käsitöö areng. Kaubandus.
Talud ja külad. Kihelkonnad ja
maakonnad. Rahvas ja ülikud. Sõjaline
tase. Suhted naabritega.

37. 5.Eesti muinasaeg. Eestlased muinasaja lõpul.

1. Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus
võrreldes varasemaga? Mis neid muutusi põhjustas? 30
2. Kas sepad võisid teie arvates ära elada põllutööd
tegemata? Põhjendage oma arvamust. 30,31
3. Kirjeldage muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotust.
Millised märgid viitasid kujunevale riiklusele? 31,32
4. Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike
suhete kohta muinasaja lõpul? Millest on need arvamused
tingitud? 32,34
5. Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav
vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge oma arvamuse
kinnitamiseks näiteid. 34,35

38. Elatusalad muinasaja lõpul (1100 – 1200)

Põhielatusalad ikka maaharimine ja loomakasvatus, vilja eksport
Ühe raudadraga haritava maa suurusest tekkis põllumaa mõõtühik adramaa
Suviviljale lisaks kasvatati talirukist - võimaldas üle minna kolmeväljasüsteemile
Asustus laienes kuid mererand jäi röövretkede tõttu tühjaks, kalapüük sisevetel

39. Sepatöö roll käsitöö eraldumisel põllutööst

Kogu vajalik raud sulatati kohalikust soomaagist, seda ka eksporditi
Tööriistu tegevate seppade kõrval spetsialiseerusid ehete ja relvade valmistajad
Metallitööd tegeva sepa nimetus kujunes käsitöölise sünonüümiks
Omaette käsitööline võis olla ka pottsepp (10.sajandist kasutusel potikeder)

40. Halduskord muinasaja lõpul

Talud koondusid eri tüüpi küladeks: hajaküla, ridaküla ja tihedalt koos sumbküla
Külad liitusid kihelkondadeks, millel oma vanemad (Eestis u 45 kihelkonda)
Välisohu mõjul kihelkondade liidud maakonnad - 8 suurt ja 6 väikemaakonda
Raikküla kogunemised, maakondade ühissõjakäigud, eestlaste ühisnimetus –
näited koostööst, mis oli viimas ühtse juhtimise ja riikluse kujunemise poole

41. Ühiskondlikud suhted muinasaja lõpul

Varasem seisukoht: ühiskond võrdne, vanemad rahva valitud, orjadeks sõjavangid
Arheoloogilistes leidudes aga näited ühiskonna kihistumist alates pronksiajast
Vakusteks ühendatud külad maksid ilmselt andamit linnustes elavatele ülikutele
Vanemate võim muutus päritavaks ja orjaks võidi muuta ka võlgu jäänud rentniku

42. Eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul

Taani ja Rootsi katsed Eestit ristida ja piiskoppe nimetada ei olnud edukad
Novgorodi ja Pihkva vürstidega toimusid vastastikused rüüsteretked
Rajati tugevad ringvall-linnused ja moodustati ühismalevaid viikingilaevadega
Koos naaberrahvastega rüüstati Rootsi ja Taani rannikut, 1187 vallutati Sigtuna

43. 6.Eesti muinasaeg. Muinasusund.

Vägi. Hing. Suhtumine loodusesse.
Vaimud, haldjad, jumalad. Ohvripaigad.
Ennustamine, nõidumine ja maagia.
Ristusu mõjud.

44. 6.Eesti muinasaeg. Muinasusund.

1. Millised tegurid mõjutasid muinasusundi
muutumist? 36
2. Milliseid muinasusundi põhimõistega vägi
seotud uskumusi teate, ütlemisi olete kuulnud?
36,37
3. Milliseid hingega seotud tavasid teate? Milliseid
järgitakse veel tänapäevalgi? 37,38
4. Tooge näiteid eestlaste muinasusundi
animistlikust loomusest. 38,39
5. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele
muinasaja lõpul tundmatu? 41

45. Usundi muutused muinasajal

Usund seotud tavade ja uskumustega, millel oli seos mõistega püha
Millegi tajumine pühana tulenes traditsioonist või isiklikust kogemusest
Usundit mõjutas muutus tegevusalades, põlluharijate jaoks püha erines küttidest
Muutusi tõi ka suhtlemine naaberrahvastega, sellest piirkondlikud erinevused

46. Muinasusundi põhimõiste - vägi

Füüsilisel maailmal lisaks kehalisele kujule nähtamatu jõud, mida nimetati väeks
Väge omavate sõnadega said vägevad targad nõiduda, loitsida ja ravida
Elusolenditel oli väge rohkem peas, südames, veres, karvades ja hammastes
Eesti keeles tugev mees vägimees, alkohol vägijook, tugev inimene on väge täis

47. Hingega seotud kombed

Hing kandis isikupära ja hoidis elus, lahkus ajutiselt magades, jäädavalt surres
Surnukeha põletati, et hing jätkaks elu hiies, kalmistul või hingeputukates
Hinge jaoks pandi hauda asju ja relvi, hiljem korraldati mälestussööminguid
Hilissügisel külastasid hinged kodu, milleks kaeti laud ja köeti saun

48. Eestlaste muinasusundi animistlik olemus

Loodus hingestatud, sellega suhtlemine lähtus samaväärsusest ja austusest
Vaimud ja haldjad asustasid loodust ja kodu, näiteks mulkide Tõnn ja setude Peko
Saarlaste jumal Tharapita pärit Virumaalt, kus Ebavere mäel olid jumalate kujud
Vaimude, haldjate, jumalatega suheldi ohverdamisega hiies, kividel, allikates

49. Ristiusu levik muinasaja lõpul

Suheldi ristiusuliste naabermaadega, võimalikud kaupmeeste kabelid Eestis
Levisid matused, kus kaelaristiga keha sarnaselt kristlastele peaga lääne suunas
Taanis Eestimaa piiskopiks pühitsetud Fulco abiliseks sai eestlasest munk Nicolaus
Ristisõja ajast andmeid vanematest, kes olid varem naabermaadel ristitud