Eesti vabadussõda

1. Eesti Vabadussõda

1918-1920

2. Põhjused

• Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene
impeeriumi endiste piiride taastamine
• Nõukogude Venemaa püüdlused levitada
maailmarevolutsiooni ideid teistesse
maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu
kehtestamine Eestis
• Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest

3. Slaid 3

• Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti
rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja
kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3.
jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede
ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn.
Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise
vastu.

4. Sõja osapooled ja jõudude vahekord

• Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest
(1919.a. mais)
ülemjuhataja Johan Laidoner
• Soome vabatahtlikud – 4000 meest
• Vene valged – 50 000
• Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400
• Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest
Jukums Vacietis
• Saksa Landeswehr – 20 000 meest
Rüdiger von der Goltz

5. Vabadussõja käik, olulisemad lahingud

28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus
Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte
28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing
29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas
Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt.
Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata
vähem kui 2000 meest)
1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee
vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede
kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule
23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks
määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi
sisekaitseülemaks.
31. dets. – Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti
territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja
Pärnut.

6. Slaid 6

7. Eestlaste ebaedu põhjused

Vastase arvuline ülekaal
Relvastuse ja varustuse ebapiisavus
Otstarbeka juhtimise puudumine
Madal võitlusmoraal

8. Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919

6. jaan. 1919 algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal.
7. jaan. Eesti väed asusid üldpealetungile
Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi
juhtimisel.
14. jaan. - Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna.
17.-18. jaan. toimus Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid neli Soome
vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti dessantpataljon (400 meest).
18. jaan. vabastati Narva
31. jaan. toimus Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Surmavalt sai haavata
Julius Kuperjanov.

9. Slaid 9

1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru.
16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas
Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus.
22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades
selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel.
Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid
Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas.
25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas
maha Joaoru linnaosa.
12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene
pealetung Petrogradile.
26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna
30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind
on täielikult vaenlasest vabastatud

10. Landeswehri sõda juuni 1919

5. juuni - Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrkega Amata jõe
silla juures algas Landeswehri sõda.
Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz.
Samal päeval lõppes Marienburg–Jakobstadti pealetung Põhja-Läti
vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi.
Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse
lõpetatuks.
6. juuni – Landeswehr vallutas Võnnu.
10. juuni – Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised
liitlasvägede esindajate vahendusel.
19. juuni – Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi
Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing.
22. juuni – Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile.
23. juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana.
30. juuni – eestlased jõudsid Riia alla.
3. juuli – Landesveeriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu.

11. Vabadussõja lõpp

17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised.
28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid
Eesti üksused.
13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon.
29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid
taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede
tagasitõmbumine Ingerimaalt.
18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja
toimus Krivasoo lahing.
5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga.
dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada
30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat.
31. detsember – sõlmiti vaherahu.
3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe.
2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu.
Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole
teada

12. Eestlasi abistasid

• Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad)
• Rootsi ja Taani vabatahtlikud
• Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tarnis relvi ja
sõjavarustust
• USA andis humanitaarabi
• Soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest.
Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud
liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja
kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka.
• Meredessandid, mida juhtis Johan Pitka
• Vabatahtlikest moodustatud väeosad: Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Kalevlaste Malev

13. Eesti Vabadussõja juhid

Kindralleitnant Johan Laidoner
Eesti sõjavägede ülemjuhataja
Leitnant Julius Kuperjanov
Kuperjanovi partisanide
pataljoni ülem
kindralmajor Jaan Soots
Eesti sõjavägede ülemjuhataja
staabiülem
kontadmiral Johan Pitka
Eesti merejõudude juhataja
kapten Anton Irv
soomusrongide divisjoni ülem

14. Tartu rahu

• Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus, millega lõpetati
Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Eesti osapoolt juhtis Eesti
Ajutise Valitsuse välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt Adolf Joffe.
Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.
• Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-,
julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.
Tartu rahu tingimused
• Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist
suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta”.
- määrati kindlaks Eesti-Nõukogude Venemaa vaheline riigipiir. Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid
Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga.
- Eesti vabanes kõigist kohustustest osaleda Venemaa välisvõlgade tasumisel ja sai Venemaa kullafondist 15
miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda.
• igal Venemaa eestlasel oli rahulepingu alusel õigus Eestisse elama asuda.
- Vene valitsus saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad