Похожие презентации:
Eesti 18. Sajandil. Linnad, kaubandus ja tööndus
1. Eesti 18.sajandil
Linnad, kaubandus ja tööndus2. Linnad varauusaegses Eestis
Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn,Tartu, Viljandi, Paide, Narva, Vana – Pärnu,
Uus – Pärnu, Haapsalu, Rakvere
Hiljem lisandusid veel 2 linna: Kuressaare
(1563) ja Valga (1584)
17. sajandil kaotasid sõjas purustatud ja tühjaks
jäänud linnad oma linnaõigused: Vana – Pärnu,
Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga
3. Linnad varauusaegses Eestis
Asehalduskorra ajal (1783) kõikmaakonnakeskused said linnaõigused
koos ametlikke linnavappidega
Lisandusid veel 2 linna: Paldiski ja Võru
Eesti suurimaks linnaks oli Tallinn
(üle 10 000 elaniku)
Suuruselt järgmised olid Tartu, Narva ja
Pärnu (umbes 3 000 – 4 000 elanikku)
4. Kaugkaubandus
Liivi sõja ajal kaupmehed laostusid jakaubandus läks võõramaiste kaupmeeste
kätte
Aadlikel oli ülemerekaubandusega
tegelemine keelatud ( väljaarvatud 3
nädalat enne ja pärast mihklipäeva –
29. september)
5. Kaugkaubandus
17. sajandil edenes Narva kaubandus(tänu Vene piiri lähedusele)
Vene ajal Eesti sadamalinnadega
konkureerisid Riia ja Peterburi
6. Kaugkaubandus
Eestist veeti välja teraviljaVenemaalt toodi edasimüügiks lina,
kanepit ja laevaehituskraami: mastipuit,
plangud, lauad, tõrv, tökat
Eestisse toodi sisse: soola, metalli
(raud ja vask), soolaheeringaid,
tubakat, veini, klaasi, paberit,
koloniaalkaupu (vürtsid, suhkur, kohv,
tee)
7. Kaugkaubandus
Merekaubandus oli tulus, kuid riskantneLaevahukud olid Eesti rannikuvetes
sagedased
Õnnetusse sattunud laevade riisumine oli
talupoegadele ja aadlikele kindlaks
sissetulekuks
8. Sisekaubandus
Sisekaubandus oli linnaväikekaupmeeste käes
Kasvas konkurents kaupmeeste vahel
Linnades kehtestati kaupmeeste ülempiir,
mis ei lõpetanud keelatud kauplemist
Aadlikud tegelesid vilja ülesostmisega
9. Sisekaubandus
Vene kaupmehed pakkusid oma kaupaodavamalt
Vene kaupmeestele oli lubatud kaubelda
maal ja eeslinnades
10. Sisekaubandus
Talupojad viisid oma kaupa linnamüügiks
Sõbrakaubandus: igal talupojal oli
linnas kindel kaupmees, kellega ta äri
ajas
Olulised kauplemiskohad olid maalaadad
11. Käsitöö ja tööndus
17. – 18. sajandil linnades säilis tsunftikord( oli konkurents tsunftikäsitööliste ja
nurgakäsitööliste- tsunftijäneste vahel)
Tööndus arenes maal
Mõisates toodeti ehitusmaterjale, seepi,
küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist jne
12. Käsitöö ja tööndus
17. sajandil asutati eaimesedmanufaktuurid ( Tallinnas, Narvas,
Hiiumaal)
18. sajandil rajati Räpina mõisa
paberivabrik – vanim tänini tegutsev
tööstusettevõte Eestis
18. sajandil majandusellu tuli aina rohkem
kapitalistlikke jooni