Похожие презентации:
Uusaeg. Majandus ja linnad
1. Uusaeg
Majandus ja linnad2. Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine
19.sajandi algul Eesti külas põhilinemajandusüksus oli mõis
Mõis oli suurmajapidamine, mis toimis
talupoegade tasuta ja sunniviisilisel
tööl
Mõisamajanduse edenemise aluseks
oli viljatootmine
Peamine sissetulekuallikas oli
viinapõletamine (teraviljast või
kartulist)
3. Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine
19.sajandi I poolel areneskartulikasvatamine ning kartul jõudis
talupoegade toidulauale
Mõisnikud hakkasid aru saama, et
teoorjuslik majapidamine ei ole
konkurentsivõimeline
Mõisnikud nõustusid talupoegade
suuremate vabadustega ja
raharendiga
4. Talude iseseisvumine
Talurahvaseadused jagasidmõisnike maa kaheks: talumaa ja
mõisamaa
Talumaad võidi rendile anda või
müüa
Mõisamaad võisid mõisnikud ise
pidada, müüa või rendile anda
5. Talude iseseisvumine
Põllumajanduses said määravaksturusuhted, pakkumise ja nõudmise
vahekord ning raha
Algas talude päriseksmüümine:
1) teoorjusliku mõisamajanduse
lammutamine
2) iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste
väljakujunemine Eesti külas
6. Talude iseseisvumine
Eesti külla jäi alles ka maatarahvas:1) töötasid palgatöölistena
2) tegelesid käsitööga
3) tegelesid kaubandusega
7. Laevandus ja meresõit
Eestis kiiresti arenes laevandus japaadikaubandus
Laevaehituskeskused:
Häädemeesterannik ja Eesti
põhjarannik
Tihe laevaliiklus Eesti, Soome ja
Rootsi vahel
8. Laevandus ja meresõit
Rannasõidud ja kaubalaevandusSalakaubandus
Laevasõidu areng nõudis koolitatud
laevajuhte
1864 – merekool Heinastes (Ainaži)
9. Tööstus
19.sajandi I poolel tööstuse jakaubanduse areng Eestis oli
tagasihoidlik
Rajati kalevivabrikuid (Narva,
Sindi, Kärdla)
Suurim tööstusettevõte oli Narva
Kreenholmi Manufaktuur (1858)
10. Tööstus
19.sajandi II poolel tööstuseareng kiirenes
Kasvas kiiresti masina- ja
metallitööstus Tallinnas
Arenes paberitööstus
11. Raudteed ja kaubanduse areng
Aastal 1870 – valmis Balti raudtee(Peterburg – Narva – Tallinn –
Paldiski)
Hiljem valmisid ühendusteed:
Tapa – Tartu – Valga – Riia ja
Valga – Võru – Pihkva)
20.sajandi algul oli ehitatud
raudtee Tallinnast Haapsallu
12. Raudteed ja kaubanduse areng
Raudteede ehitamise tähtsus:1) ühendas Eesti ala Peterburi,
Venemaa sisekubermangude ja Läti
alaga
2) kiirendas uute tööstusettevõtete ja
asulate rajamist
3) elavnes ja arenes sisekaubandus
13. Linnastumine
Linnastumine kiirenes 19.sajandiII poolel
Suurenes linnaelanike arv (kolm
korda)
Linnaelanike seas saavutasid ülekaalu
eestlased
14. Linnastumine
Aastal 1877 – Vene linnaseadusekehtimine Baltikumis
Linnade juhtimine läks
linnavolikogu kätte (moodustati
valimiste teel)
Linnavolikogu valis linnavalitsuse
Linnavalitsuse eesotsas oli
linnapea